VS Rannu kalmistu mälestussammas
Vabadussõjas langenute mälestusmärk Rannu kalmistul avati 1931. aastal. Skulptor Voldemar Melnik (Mellik). Samba esiküljel oli tekst „Eesti vabaduse eest langenuile 1918-1920 Tänulik Rannu kihelkond“ ja tagaküljel 27 nime. Sammas lõhuti 1949. aastal.
Võrtsjärve kolhoosi esimehe Kalev Raave eestvõtmisel avati 1976. aastal samba asukohas graniitskulptuur ja tahvel tekstiga „Kõigi lahkunute mälestuseks püstitasid selle skulptor O. Eheleidi loodud kuju Rannu Ema siia kodukalmistule 1976. a. suvel tänumeelsed Võrtsjärve kolhoosi inimesed“. Rannu Muinsuskaitse Klubi asutamise järel 1989. aastal hakati arutama ka Rannu mälestussamba taastamist. Kuna samba asukohas oli juba Rannu Ema kuju, siis soovitati taastatud sammas paigaldada vallamaja ette. Samba asukohas üksmeelele ei jõutud ja ka korjandusega ei saadud kokku vajaminevat summat. Kogunenud raha eest paigaldati 1991. aastal Rannu kirikusse Vabadussõjas langenutele mälestustahvel ja kalmistule mälestuskivi 1941. aastal Suvesõjas langenud Valguta meestele. 2014. aastal leiti kalmistul kõnniteede renoveerimisel juhuslikult vana samba tükid, need olid algsest asukohast vaid mõne meetri kaugusel. Sammas oli kaheks tükiks, aga tekstid selgesti loetavad. Taastatud sammas avati 2015. aastal. Samba soklile raiuti täiendavalt 7 nime.
Rannu kalmistu on kaitse all, Kultuurimälestiste registris on mainitud ka Vabadussõja mälestussammast.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 267–269
