Rannu vallamaja
Rannu vallamaja Vallapalu külas valmis 1902. aastal. Omavalitsus tegutses hoones 2018. aastani.
2. ja 3. juulil 1941 toodi Tartumaa valdade kaitsesalklaste jaoks relvi. Seetõttu pakkus täitevkomitee vallutamine metsavendadele võimalust hankida relvalisa. Eesmärk oli saada relvad kätte enne, kui need välja jagatakse. Ka 2. juulil välja kuulutatud kutsealuste mobilisatsioon mõjutas metsavendade väljaastumise aega. Võimu ülevõtmine valdades pidi metsavendade õhutusel kallutama kutsealuseid jätma mobilisatsioonikäsk täitmata. Reas Tartumaa valdades asusid metsavennad kohalikku võõrvõimu murdma. Rünnati vallamaju, postiasutusi ja Punaarmee õhuvaatlusposte. Nii võtsid metsavennad 2. juulil üle Ahja vallamaja, 3. juulil võeti üle Alatskivi vallamaja Kallaste linn. Samal päeval olid metsavennad Kuremaa, Laiuse, Pala, Saare, Sadala, Vaimastvere ja Puhja vallamajas.
Rannu valla metsavendluse organiseerijateks olid Kaitseliidu Rannu kompanii pealik Endel Riistan, August Sütt, Joh. Saadjärv jt. Endel Riistani metsavendade salka kuulus juuli algul 27 meest. Relvadeks oli 15 mitut liiki viletsavõitu vintpüssi, 8 jahipüssi ja 12 revolvrit. Lombi riigimetsa raiesmikule ehitati punker. Hiljem sai uueks pelgupaigaks 7 km kaugemal Pilsu riigimets. Seejärel koliti Rannu Suursoole.
3. juulil ründasid metsavennad Rannu vallamaja. Täitevkomitee kaitsesalklased üritasid vastupanu, kuid pagesid peagi vallamaja lähedale metsa. Vallamaja sai tagasi oma rahvuslipu. Kuna enamlaste võimutsemine maakonnas jätkus, jätsid metsavennad vallamaja maha. Ööl vastu 9. juulit saadi teada, et täitevkomiteelased on vallamajast lahkunud. Varahommikul kell 3 oli metsavendade ahelik vallamaja juures ja vallamaja võeti üle. Hümni saatel heisati vallamaja lipuvardasse Eesti rahvuslipp. Endel Riistani korraldusel kogunesid valla mehed samal päeval Omakaitse loomiseks. Ametisse astusid vana vallavalitsus ja politseikonstaabel. Jõesuu silla juures ja Emajõe ääres, vallamajas ja postkontoris, samuti teedel olid omakaitselaste valvepostid. 10. juulil abistasid Rannu mehed Ulila elektrijõujaama kaitsjaid 16-mehelise rühmaga. Ulilas sõjasaagiks saadud ja kordaseatud veoautol sõideti 11. juulil kuue mehega appi Tartule.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 264)
