Jõesuu lahingud
Herbert Lindmäe. Suvesõda Tartumaal: Sellal, kui käisid Tartu lahingud, võideldi 12. juulist kuni 23. juulini ka mujal Emajõe rindel Võrtsjärvest Peipsini. Ränki tõrjelahinguid peeti enamlastega Rannu - Jõesuu - Verevi - Kärevere kaitselõigus, Võrtsjärve ääres Emajõe suus, kus vastane püüdis ülekaalukate jõududega tungida üle jõe. Karta oli, et enamlased haaravad Tartut selja tagant ning lõikavad läbi Tartu - Riia maantee.
Jõesuu betoonsilla olid enamlased purustanud mõni päev varem, kuid silla rusude kaudu pääses jalgsi üle jõe. Sild oli punaste valduses. Rannu Omakaitse andmetel oli Jõesuu silla ümbruses umbes 60 punaväelast. Nad mehitasid ka Emajõe põhjakaldal ligi 800 m pikkuse kaeviku.
12. juulil sai leitnant Endel Parts käsu vallutada Jõesuu sild ja hävitada enamlased Emajõe põhjakaldal Võrtsjärve kirdenurgas. Tema käsutada olid omakaitselased Elvast, samuti Aakre, Elva, Veski ja Valgjärve vallast. Kui omakaitselased jõudsid autodel Rannu kiriku juurde, liitus nendega veel Konguta, Rõngu ja Rannu mehi, kokku 55 omakaitselast vähese relvastuse ja laskemoonaga. Kell 3 päeval jõudsid omakaitselased kolmel veoautol Verevi külla. Leitnant Parts otsustas rünnata Jõesuud korraga mõlemalt poolt Emajõge. Elva ja Rannu 34 meest pidid veebel Aleksander Luiga juhtimisel ründama vastast otse eest Emajõe lõunakaldalt, teised omakaitselased eesotsas leitnant Partsiga aga ületama Emajõe umbes 2,5 km allpool silda.
Päike oli juba loojunud, kui otserünnak tõrjus enamlased Jõesuust Meleski soole. Veebel Luiga mehed tungisid Emajõe põhjakaldale. Lipnik Lilliallik jälitas oma meestega taanduvat vastast jõe põhjakaldal Kaabe talust edasi. Valgjärvelaste kartmatu rünnak ajas vastase paanikasse: põgenemisel jäeti maha oma surnud ja haavatud. Jõesuu esimeses lahingus 12. juulil langes Emajõe põhjakaldal veebel Peeter Palmiste, haavata sai Ernst Vaher. Jõesuu esimese lahingu järel tugevdati Emajõe Rannu-poolse kalda kaitset.
Teine Jõesuu lahing algas 16. juuli varahommikul. Kell 4.30 märkasid Jõesuu silda kaitsvad Rannu mehed üle jõe punaste kaevikuis, Palupõhja metsa ees ja Kaabe talu juures elavat liikumist. Ka Verevi külas triangulatsiooni tornist oli näha, kuidas Palupõhja metsast ja Kaabe talust hargnevad enamlaste ahelikud liikusid Jõesuu silla poole. Neid oli seninägematult palju, 600-700 meest. Vastasel oli 10-12 kuulipildujat, mõned miinipildujad ja kaks tankitõrjekahurit. Rannulaste sillavalve kuulipildujatules heitsid enamlaste ahelikud maha. Partisanid palusid kiiret abi lõigujuhilt leitnant Partsilt. Mõne minuti pärast olid Verevi külast kohal reservis olnud Valga partisanid ja Valgjärve mehed. Nähtavus oli udu tõttu halb. Kell 5.15 avas vastane partisanide kaitse pihta püssi-, kuulipilduja- ja miinipildujatule ning asus rünnakule. Rünnak löödi tagasi - vaenlase ahelikud ei pääsenud üle maantee, mis oli partisanide risttules. Partisanid tungisid üle sillarusude ja surusid vastase piki Võrtsjärve kallast paar-kolmsada meetrit tagasi põhja poole. Tulevahetus kestis mitu tundi. Enamlased üritasid partisane haarata tiibadelt. Partisanide tulejõud oli vaid 50 püssi, 2 raskekuulipildujat ja 4 kergekuulipildujat. Kella 9 paiku hommikul oli partisanidel laskemoon lõpukorral. Lõigujuht leitnant Parts andis kell 9 käsu taanduda Emajõe lõunakaldale. See polnud lihtne: üle sillarusude tulek oli enamlaste tule tõttu võimatu. Mehed toimetati sillarusude varjus pisikese paadiga üle jõe. Partisanid taandusid käsu korras jõe äärest lagedat pidi umbes 800 m tahapoole Rannu koolimaja lähedale võsa servale, kus püüti kaevuda. Kella 11 paiku tõmbusid ka raskekuulipildujate meeskonnad koos oma relvadega tagasi. Pool tundi hiljem tungis vastane sillarusudele ja valgus üle Emajõe. Punased süütasid siinpoolsel kaldal hooneid.
Rannu koolimaja juurde ja Verevi külla saabus veoautodel partisanidele abiväge, toodi ka laskemoona. Partisanide arv tõusis 150-160ni. Silda ründas kell 12.30 üle lageda välja umbes 700 m pikkune partisanide ahelik. Partisanide rünnak oli enamlastele üllatuseks. Punased ei pidanud vihasele rünnakule vastu ja pagesid üle jõe tagasi. Partisanide rünnak kandus sillarusude kaudu üle jõe. Paanikas pagevat vastast jälitati piki m aanteed Palupõhja metsa suunas ja piki Emajõe põhjakallast kuni Kaabe taluni. Umbes kell 2 päeval oli Jõesuu enamlastest puhas. Taas lehvis sillal sinimustvalge. Jõesuu teises 16. juuli lahingus langesid Kaitseliidu Rannu kompanii asutaja ja esimene pealik Johannes Nõmme VR II/3, Johannes Vind ja Ludvig Raja. Samal päeval langes veel Mihkel Reidsalu. Haavata sai kuus meest.
