Tartu tankitõrjekraav / Jalaka liin

Kindlustustöödega Tartu ümbruses alustas Punaarmee 1941. aasta juuli esimestel päevadel. Need said tartlastele uueks nuhtluseks. Ehitati õhukaitsevarjendeid, kaevati kaevikuid, kuulipildujapesi ja tankitõrjekraavi. Kaevikute liin pidi Emajõe vasakpoolsel kaldal ulatuma Käreverest Praagani. Mullatöid juhatas esialgu Nõukogude okupatsioonivõimu poolt ametisse määratud Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimees Kristjan Jalak. Sestap nimetatigi Tartu all kaevatud tankitõrjekraave Jalaka liiniks. Punaarmeel ei läinudki valmis kaevatud tankitõrjekraave vaja, kuna Nõukogude üksused taganesid neilt positsioonidelt vaenlast kohtamata 8. juulil 1941. Pealegi ei olnud nende vastas seisnud metsavendade ja Saksa eelüksuste relvastuses ainsatki tanki.

1941. aasta suvest kuni 1942. aasta kevadeni kasutati Jalaka liini tankitõrjekraavi Riia maantee ääres Räni külas, 4 kilomeetri kaugusel Tartust, Tartu koonduslaagri vangide hukkamispaigana. 1950. aastal paigaldati mälestuskivi tekstiga „Igavene au kangelastele, kes on langenud lahinguis meie kodumaa vabaduse ja sõltumatuse eest“. Praegune monument (16 m pikkune ja 4 m kõrgune leinamüür) valmis 1964. aastal, skulptor Elmar Rebane ja arhitekt Väino Tamm. Nõukogude ajal oli see üleliidulise tähtsusega ajaloomälestis, tänapäeval ei ole riikliku kaitse all. Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnang (23.11.2022) RKTH235: „Jalaka liini mälestusmärk. Tegemist on neutraalse mälestusmärgiga“.