Järvselja jahiloss
1912. aastal ehitati Selgjärve kaldale Kastre mõisniku Nikolai von Esseni jahiloss. Alates 1921. aastast oli jahiloss kasutusel Tartu Ülikooli õppejõudude ja metsandusüliõpilaste elupaigana õppepraktikumide ajal. Loss hävis tulekahjus 1948. aastal. 1980. aastal ehitati põlenud lossi koopia. 2024. aastal hoone lammutati ja 2026. aastaks valmib samas kohas juba kolmas jahiloss.
1941. aasta suvel tekkis Meeksi vallas pärast juuniküüditamist kaks suuremat metsavendade rühmitust - Rihtepera metsas Laane talu lähikonnas eesotsas Kaitseliidu Meeksi kompanii rühmapealiku Richard Kaldmaaga ja Tartu Ülikooli Järvselja õppe- ja katsemetskonnas. Järvselja rühmitus moodustus Kaitseliidu üksikrühma malevlase abimetsaülem Udo Volli õhutusel. Mõlemad rühmitused korraldasid ühiselt luuret ja valveteenistust. Relvadeks olid Laane partisanidel algul vaid kolm vintpüssi, mõned jahipüssid ja revolvrid, Järvseljal 4-5 vintpüssi. Mõlemal rühmitusel olid raadioaparaadid. Ööl vastu 2. juulit andsid Königsbergi, Varssavi jmt raadiojaamad eesti keeles teada, et Saksa väed on vallutanud Valga, Pärnu ja Narva, punaväe taganemistee on ära lõigatud. Metsavennad otsustasid astuda tegevusse. Kui 2. juulil said kutsealused mobilisatsioonikäsu, muudeti sõidukõlbmatuks Järvseljal metskonna veoauto, takistamaks kutsealuste Tartusse sõidutamist. Relvastatud vastuhakk algas 3. juulil. Järvselja jahilossile ja teistele hoonetele heisati sinimustvalge lipp.
3. juuli õhtupoolikul üritasid hävituspataljonlased kohaliku miilitsamehe juhatamisel kimbutada Järvselja metsavendi. Ründajad aeti püssitulega laiali. Samal ööl vangistati kõik kohalikud punategelased - kokku 10 inimest.
4. juuli varahommikul kogunesid metsavennad Meeksi vallamaja lähedale, et seda rünnata. Enne vallamaja ründamist tungiti kallale Punaarmee õhuvaatluspostile Sikapalu mäel. Lühikese lahingu järel punaväelased põgenesid. Seejärel sõideti vallamaja juurde ja võeti see üle. Vallamaja oli tühi: kuulnud Sikapalu mäelt tulistamist, põgenesid täitevkomiteelased Mehikoorma kaudu üle Peipsi. Rahvushümni saatel kerkis vallamaja lipuvardasse Eesti lipp.
