Kastre mõis
Herbert Lindmäe - Suvesõda Tartumaal: Et lõpetada punaväe röövsalkade retked üle Emajõe, paluti abi Ahjalt, Rasinast ja Võrust. 11. juulil teatati Võru Kaitsekorralduse staapi, et Ahja - Kastre teel liigub 50-meheline punaväelaste jõuk, kes rüüstab ümberkaudseid talusid. Sama päeva pärastlõunal tõid 3 veoautot kohale 60 hästirelvastatud meest, enamikus Võru omakaitselased. Võru kasarmeeritud löögirühma juhtis vanemseersant Andrei Soovik. Nendega liitus Rasina Omakaitse rühm. Veel samal päeval sõideti Emajõe äärde Kastre mõisasse, lootes seal teolt tabada enamlaste rüüstesalka. Kui autod jõudsid mõisahoonete vahele, avati punaväe positsioonidelt teistpoolt jõge, samuti hoonete varjust omakaitselaste pihta püssi- ja kuulipildujatuli. Peagi lõhkesid mõisas punaste suurtükimürsud. Omakaitselased taganesid tule all umbes 2 km tagapool asuvasse Võõpste külla Kastre - Võnnu maantee ääres. Autod jäid maha Kastre mõisa. Võõpstes koguti mehed uuesti kokku ja rünnati Kastre mõisat külghaardega. Vastane löödi kahetunnilise lahingu järel mõisast välja. Punased pagesid paatidel üle jõe tagasi. Oma haavatud viisid nad kaasa. Maha jäi paarkümmend punaväelase laipa. Kaheksa punaväelast andis ennast vangi. Tervelt saadi kätte ka taganedes mahajäetud oma veoautod. Omakaitselastel oli 11. juulil 4 haavatut.
Pärast Kastre lahingut punaste rüüsteretked lõunapoole Emajõge lakkasid. Küllap arvati, et Emajõe lõunakaldal paiknevad suuremad Eesti üksused ja seal on loodud pidev kaitseliin.
