Lääniste parvelahing
Herbert Lindmäe - Suvesõda Tartumaal 1941: „4. juulil hõivasid metsavennad Võnnu vallamaja ja heiskasid Eesti lipu. Võnnus arreteeriti täitevkomiteelased. Kui Võnnu alevikus peatus suurem punaväeüksus, jäeti samal päeval vallamaja maha. Varjuti metsadesse. Osa meestest läks Lääniste parve kohalt üle Ahja jõe - parve olid Ibaste mehed lasknud pärivoolu Peipsi poole juba 3. juulil. Jõe kaldale kaevati Lääniste parve kohal kaevikuid ja pandi välja alaline valve.
7. juulil sõitis umbes 30-meheline läti hävituspataljonlaste jõuk Läänistesse. Teisel pool jõge olid kaitsekraavis metsavennad leitnant Evald Miksoni juhtimisel. Metsavendadel oli 7 vintpüssi paarisaja padruniga ning 4 revolvrit. Metsavennad andsid autodelt maha tulnud punaste pihta kogupaugu. Paar enamlast kukkus surnult jõkke, teised silkasid kähku maanteekraavi ja autode taha varju ning avasid püssi- ja kuulipildujatule. Kui metsavendadel oli laskemoon lõpukorral, saadeti käskjalad appikutsega Ibastele, Järvseljale ja Rasinasse. Varsti tuligi Ibastelt appi 6 meest vintpüssidega. Toodi ka laskemoona. Lahing vältas ligi paar tundi. Hävituspataljonlastel olid rängad kaotused (umbes 9 langenut ja haavatuid) ja nad põgenesid. Maha jäi autobuss ja veoauto, sest metsavendade kuulid olid need muutnud sõidukõlbmatuks. Veel saadi sõjasaagiks kaks kuulipildujat, 9 vintpüssi ja hulgaliselt laskemoona. Metsavendadel kaotusi ei olnud. Haavata sai Lääniste algkooli juhataja Mihkel Miliste. Pärast Lääniste parvelahingut kehtis metsavendadel kindel sõjaväeline laagrikord. Korraldati valveteenistus ja meeste toitlustus. Meeste arv kasvas 85-ni.
10. juuli pärastlõunal lehvisid metsavendade üleskutsel kogu Võnnu vallas sinimustvalged lipud. Valla teedel olid valvepostid. Sakslased jõudsid Võndu 12. juulil.“
