VS Reola lahingu mälestussammas

Reola lahing toimus 16.-17. jaanuaril 1919 ning seda loetakse üheks murdepunktiks Eesti Vabadussõjas. Lahingu käigus lõid Eesti väed Punaarmee võitlejad Tartu tagasivallutamise katsel tagasi.

16. jaanuari keskpäeval alustasid punaste 6. läti kütipolgu üksused tabava suurtükitule toetusel Vana-Kuuste poolt pealetungi Reolale. Eestlaste 107 mm raskesuurtükk paigutati sidevahendite ja kaugusmõõtja puudusel Reola mõisa taha avatud positsioonile, kus see jäi kuulipildujatule alla. Mõisa taga varus seisnud 4. roodu meeste keskel lõhkes mürsk. Haavata said rooduülem, veel üks ohvitser ja mitu sõdurit. Suurem osa roodust valgus minema saadetud voori järel korratult tagasi Tartu poole. Mõisat kaitsnud 1. rood oli seega jäänud reservita ja side puudumisel ei oleks õigeaegselt abi saadud ka paremal seisvatelt 2. ja kooliõpetajate roodult. Kuna vastane hakkas mõisat ümber haarama, tuli 1. roodul taanduda. Suurtükk jäeti veovahendite puudumisel maha. Taandusid ka paremal seisnud roodud. Ööseks jäädi Ülenurme mõisa. Pataljon kaotas kaks meest surnute ja ligi 30 haavatutena. Linna jõudnud 4. roodu jooksikud rääkisid, et kogu pataljon on puruks löödud. Diviisiülem Puskar saatis Ülenurmele Tallinna pataljoni 3. roodu, 2. polgu II pataljoni ja ratsakomando, samuti kaitsepataljoni jooksikud. Ühtlasi palus Puskar ülemjuhatajalt abivägesid ning sõitis öösel ise Ülenurmele.

17. jaanuari hommikul hakati Reolat tagasi vallutama. Tallinna kaitsepataljoni kaks roodu liikusid otse mõisa peale ja alamleitnant Aleksander Vinki rühm saadeti vaenlase selja taha. 2. polgu üks rood lähenes idast Reolale, teine tungis Vana-Kuuste mõisa peale, kus asus vaenlase patarei. Kaitsepataljoni pealetung takerdus lagedal väljal vaenlase kuulipildujatule tõttu. Tulevahetused kestsid pimeduse saabumiseni. Kuid öösel taandusid lätlased ümberhaaramist kartes nii Reolast kui Vana-Kuustest ja Tallinna kaitsepataljon hõivas Reola mõisa. Kätte saadi ka mahajäetud suurtükk. Mõisast leiti nelja eelmisel päeval sinna jäänud sõduri laibad.

1931. aastal otsustati toimunud lahingu mälestuseks rajada monument Tartu - Petseri raudtee äärde, Reola Röövlimäe jalamile. Mälestussamba kavandi koostas kapten Aleksander Sobolev (Vabadussõjas tuli koos patareiga Punaarmeest Eesti vägede poole üle, hiljem teenis suurtükiväeohvitserina ja oli Teises maailmasõjas Eesti brigaadi suurtükiväedivisjoni ülem), kivitöö tegi Tartu kiviraidur Johannes Kärner. Mälestussammas avati 3. juulil 1932. aastal, sel päeval peeti Tartus IV üleriiklik Vabadusristi päev ja avati ka mälestusmärk Tähtvere pargis. 1940. aastal peideti kohalike elanike poolt mälestussammas metsa ning ülejäänud osa lõhuti punavägede poolt. 1988. aastal kaevasid Kuuste kooli õpilased eesotsas direktor Jüri Sasiga samba välja. Pidulik taasavamine oli 27. novembril 1988. Sambal on tekst: „Kodanik! Siin, Reola väljadel murdsime vaenlase ülivõimu 16.-17. jaan 1919“.

Eesti Vabadussõja ajalugu I. Tallinn 2020, lk 327-328

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 284)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 338)

Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 155)