VS Võnnu mälestussammas

Vabadussõjas langenute Võnnu mälestusmärgi idee pärineb 1923. aastast, aga nurgakivi panekuni jõuti alles 1932. aastal. Sammas avati Võnnu kiriku juures 1934. aastal. Postamendil on põlvitava sõduri skulptuur. Postamendi esiküljel on tekst „1918-1920 Tänu võidu eest. Võnnu kihelkond“, paremal küljel „Vabadussõjas langenud /44 nime/“, vasakul küljel „Ilmasõjas langenud /29 nime/“ ja tagumisel küljel „Enamlaste poolt tapetud /6 nime/“.

Mälestussammas lõhuti 1945. aastal. Nimedega kivi kaevati maa sisse, sõdurikuju uputati tiiki. 1950. aastal üritas kirikuõpetaja Peeter Ilves skulptuuri kirikusse viia, kuid sõdurid viisid selle ära.

1989. aastal kaevati nimedega kivi maa seest välja. Skulptuur leiti Tartu Kunstimuuseumist. Samba asukoha oli kasvanud suur puu, mis välja juuriti. Originaalne mälestussammas taasavati 1990. aastal.

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 246)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 227)

• Ajaloomälestis 27171 - Vabadussõja mälestussammas
• Eesti Vabadussõja mälestusmärgid - Võnnu Vabadussõja mälestussammas