Võnnu vallamaja
Kastre-Võnnu vallamajas Võnnu alevikus tegutses omavalitsus kuni 1950. aastani. Hiljem olid hoones raamatukogu ja sidejaoskond. 1999. aastast eravaldus.
Võnnu valla esimene metsavend oli poliitilise politsei assistent Evald Mikson, kes pärast 1940. aasta juunipööret pääses vahistamisest ja varjas ennast sügisest alates Võnnus metsatalus leerivenna juures. 1941. aasta juuniküüditamine tõi metsa uusi mehi. Kui 2. juulil said kutsealused mobilisatsioonikäsu, käisid metsavennad kutsealuste kodudes ja kutsusid neid metsa. Peaaegu kõik kutsealused koondati Terikeste laande. 4. juulil hõivasid metsavennad Võnnu vallamaja ja heiskasid Eesti lipu. Vallamajas purustati punanurk ja hävitati punased embleemid. Arreteeriti täitevkomiteelased ja toimetati valve all üle Ahja jõe Läänistesse kindlasse varjupaika. Kui Võnnu alevikus peatus suurem punaväeüksus, jäeti samal päeval vallamaja maha. Vastu panna oli mõttetu - metsa vendadel oli vaid 8 vintpüssi, 6 jahipüssi ja 5 revolvrit. Varjuti metsadesse. 5. juuli õhtul saadeti Tartust Võndu arvata 100 mehe jagu punasõdureid ja hävituspataljonlasi. Alevis paugutades otsiti taga vallamaja ülevõtjaid. Nende kohta aga andmeid ei saadud ja haarang läks tühja.
10. juuli pärastlõunal lehvisid metsavendade üleskutsel kogu Võnnu vallas sinimustvalged lipud. Valla teedel olid valvepostid. Sakslased jõudsid Võndu 12. juulil.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 231)
