Nõo vallamaja

Herbert Lindmäe - Suvesõda Tartumaal 1941: „Nõo valla mehed varjasid ennast Järiste soos, Karijärve saarel, Uigumäel ja Vissi metsades. Neid juhtisid Kaitseliidu Nõo kompanii pealik Robert Lepik, lipnik Aleksander Paas, lipnik Aleksander Kikerpill jt. Metsavendadest olid paremini relvastatud Luke mehed Uigumäelt, keda juhtis A. Kikerpill. 8. juulil leidsid nad Koiga metsast enamlaste relvalao, mis oli korraldatud punase partisanivõitluse tarvis. Sealt saadi 13 vintpüssi (Eesti Arsenalis ümberpuuritud jaapani karabiinid) ja üle paari tuhande vintpüssipadruni, samuti 25 käsigranaati. Teistel Nõo valla metsavendadel olid vaid üksikud jahi- ja vintpüssid ning mõned püstolid vähese laskemoonaga.

8. juulil saadi teada, et Valga on eestlaste käes. Samuti oli andmeid, et kohalikud punavõimud valmistuvad põgenema, enne minekut aga kavatsetakse maha põletada Nõo alevik ja ümbruskonna jõukamad talud. Sellepärast otsustati R. Lepiku eestvõttel tungida 9. juuli varahommikul Nõo alevikku ning üle võtta vallamaja ja postkontor. Kell 5 hommikul said metsavennad teada, et enamlased on alevikust lahkumas. Seda läksid kontrollima R. Lepik ja Rudolf Reinhold. Raudteejaama kaudu vallamaja juurde jõudes selgus, et täitevkomiteelased on jalga lasknud, mahajäetud vallamaja uksed lukus. Samal ajal sõitis Nõost läbi punaste soomusrong, purustades enda järel raudteeseadmed ja pöörangud. Võeti üle postkontor. Vallamajas ja postkontoris jaotasid metsavennad punaste poolt äravõetud raadioaparaate. Nõo alevikku jõudsid Järiste, Luke ja Meeri metsavennad, kokku umbes 30 meest.

9. juuli hommikul kell 10 oli 6-mehelisel Vissi metsavendade salgal koos Elva meestega tulevahetus punaväe riismetega - tosina punaväelasega Tartu - Valga maanteel Kulbilohus. Selles lahingus sai raske täägihaava Nõo valla mees Theodor Mosin. Pärast lühikest lahingut punaväelased pagesid. Sellal peatus Nõo raudteejaama teeharul punaväelaste veoauto. Tulevahetuses põgenes see Tartu poole. Nõkku kogunenud mehed otsustasid liituda Nõo partisanisalgaks. Selle juhiks valiti lipnik A. Paas ja tema abiks R. Lepik. Staap paiknes Nõo vallamajas. Lipnik A. Paas saatis Järiste - Unipiha teeristile ja mujale relvastatud valvepostid. Ka Järiste ülesõidukohal Nõo kalmistu juures oli valvetõke, et enamlaste tulek Tartu poolt ei oleks ootamatu. Järiste kõrtsi ees tõkestati Tartu - Valga maantee teele langetatud telefonipostidega. Kaitseliidu Nõo kompanii Kodu tornis oli lipumastis rahvustrikoloor. Pea lehvisid Eesti lipud aleviku majadel ja ümbruskonna taludes.“

Nõo vallamaja jaoks osteti Johannes Ilistelt 1935. aastal valminud elamu Nõo alevikus Tartu maantee ääres (praegune päevakeskuse hoone, Tartu tänav 20).