Alatskivi loss
Alatskivi vallamaja oli Lahepera külas, kuid 7. detsembril 1940 kolis Alatskivi valla täitevkomitee Laheperalt Alatskivi lossi.
Kui Alatskivil kuuldi, et nõukogude võimumehed valmistuvad evakueeruma, otsustati vallas võim üle võtta. 3. juulil 1941 saadi teada võimu ülevõtmisest Palal. Alatskivi sovhoosi eestimeelne direktor Gustav Tamm pidi andma sovhoosi kella löömisega häire metsavendade kogunemiseks Alatskivile. 3. juulil umbes kell 4 päeval kostusidki mõisast kellalöögid. Metsavendadest kogunes Alatskivile umbes 40-50 meest. Sidejaoskonnas valves olnud kaitsesalklaselt haarati jahipüss ja katkestati telefoniühendus Tartuga. Umbes kell 6 õhtul rünnati täitevkomiteed. Relvakokkupõrkes sai raskesti haavata Eduard Kübarsepp. Metsavendade kuulidest sai kohalik miilitsamees haavata. Parteiorganisaator R. Rääbis pääses põgenema ja ruttas jalgsi Koosale, et kutsuda Tartust abi. Kinni võeti umbes 10 aktivisti. Neid hoiti Peatskivi külas talu keldris. Miilitsa piirkonnavoliniku tööruumist saadi relvi. Vallavanemaks nimetati V. Veskimets, vallasekretäriks endine sekretär A. Vutt. Lossile heiskas sinimustvalge lipu G. Tamm. Metsavennad rikkusid sildu ning langetasid metsateedele puid, takistamaks karistussalklaste kohalesaatmist. Ennetamaks kallaletungi Tartu poolt, paiknes metsavendade valvetõke Alatskivilt 6-7 km kaugusel Saburi küla juures . Enne keskööd laskis see valvetõke aga eksituse tõttu läbi enamlaste autobussi - arvati, et tegu on sõjapõgenikega. Nii aetigi Alatskivil metsavennad enne keskööd kuulipilduja- ja püssitulega laiali. Alatskivi lossis kinnipeetud kaks miilitsameest põgenesid lossi juurest näpatud jalgratastega metsateid pidi Tartusse. Metsavennad koondusid kahte suuremasse, Padakõrve ja Mäikemetsa laagrisse. On teada, et järgmise päeva varahommikul oli salkkond metsavendi taas Alatskivi lossiõuel ning lossi tornis lehvis sinimustvalge lipp. Sellal sõitis Alatskivilt läbi punaväeosa. Mõisale avati kuulipildujatuli. Partisanid taandusid metsadesse.
