Praaga lahing
Omakaitse andmetel pidi Emajõe suudmes Praagal olema laskurroodu jagu punaväelasi ja 10-meheline miilitsapost. Võru partisanid sõitsid autodel Pedaspääle, Mehikoorma omad olid sinna mootorpaatidega jõudnud varem. Edasi liiguti mõni kilomeeter hobuste-vankritega. Kuna Peipsi kallas muutus soiseks, jätkati teed Praaga sihis jalgsi. Raskekuulipildurid kandsid oma relvi ja laskemoona põlvini soos. Piinas kuumus. Kalli jõe suudmes, 4 km Praagast koonduti ja tehti puhkepeatus. Kell 8.30 Emajõe suudmesse jõudes silmati maabumissillal miilitsaid. Paat sõitis täiel hool kaldasse. Enne kui miilitsad jõudsid ette võtta, oli miilitsapost vallutatud: kaheksa miilitsameest sai surma, kolm langes vangi, mõni põgenes kõrge rohu varjus. Saadi teada, et miilitsaid oli olnud 27 meest, neist paljud pärit Võrust. Vastane paiskus majade vahel ahelikku ja avas vastutule. Samas jõudsid pärale ka ülejäänud kaks paatkonda. Kaldal jalgsi liikunud mehed olid kokkupõrke ajal lahingukohast 700-800 m eemal. Jooksujalu rutati lahinguragina peale kohale. Praaga küla serval küüni taga oli punaste kergekuulipilduja. Praaga lahingu ajal ligines Varnja küla poolt mootorpaat, mehitatud hävituspataljonlastega. Seersant Leit võttis läheneva paadi vastu tabava kuulipildujatulega. Kaugemalt lähenes enamlaste ahelik. Neid võis olla roodu jagu. Venelased tegid oma positsioonide ette suitsukatet. Sellest süttis kuiv soo. Hiigelsuitsusammas varjas vastast. Partisanide tihe kuulipildujatuli hoidis punaseid tagasi. Kuna partisanidel oli kaks haavatut, laskemoon lõpukorral ja mehed väsinud, otsustati taanduda. Vastane kaotas Praaga lahingus umbes 30 meest surnutena, paljud said haavata. Vange oli 3 meest. Sõjasaagiks saadi vintpüsse, üks kergekuulipilduja ja laskemoona, samuti hävituspataljonlaste kuuliauklik mootorpaat.
