Varnja kordon

Varnja piirivalvekordon (Kesk 142) valmis 1998. aastal. See on Eesti Vabariigi valminud kolmas uus kordonikompleks. 1992–1998 asus Varnja kordon küla endises apteegis (Kesk 92).

2008. aastal avati Varnja kordoni seinal mälestustahvel 1938. hukkunud piirivalvuritele. 8. veebruaril 1938 viidi Peipsi järvel patrullinud Eesti piirivalvurid jõuga ähvardades üle piiri Nõukogude Venemaa territooriumile ja lasti seal maha, et lavastada piiririkkumine. Tapeti Nina kordoni ülem veltveebel Artur Pungas, kapral Voldemar Kaio ja eraisikust voorimees Vassili Eva. Aastatel 1936-1937 harrastas Nõukogude Liit luureandmete saamiseks Peipsi ja Pihkva järvel kalastanud eesti kalurite röövimist. Ootamatult üle piiri tunginud nõukogude piirivalvurid viisid kohalikke kalureid jõuga kaasa ning toimetasid oma kordonitesse või Pihkvasse, kus neid üle kuulati. Vähem kui kahe aasta jooksul röövis Nõukogude Liidu piirivalve 46 eesti kodanikku. 19. jaanuaril 1938 tuli nõukogude piirivalve kahemeheline patrull hobusega üle kuuseokstega tähistatud piirijoone sügavale Eesti territooriumile, et järjekordselt röövida kalureid. Seekord viibisid juhuslikult kalurite lähedal aga kohalik kordoniülem ja veel kolm eesti piirivalvurit. Õhku tulistatud hoiatuslasule vastasid piiririkkujad tulega ning järvejääl puhkenud lühikeses lahingus said mõlemad punapiirivalvurid surma. Selle piirivahejuhtumi uurimisel võtsid nõukogude piiriesindajad omaks, et juhtum toimus Eesti territooriumil ning kinnitasid seda ka allkirjaga ühise uurimiskomisjoni protokollis. Eesti Piirivalve Valitsus hindas Eesti piirivalvurite vägivaldset üle piiri viimist ja tapmist 8. veebruaril 1938 kui Nõukogude Liidu poolset kättemaksu kahe 19. jaanuaril 1938 Eesti piiri ületanud ja tulevahetuses surma saanud Nõukogude piirivalvuri eest.