Tartu Raadi sõjaväelennuväli

Raadi sõjaväelennuväli oli üks Ida-Euroopa suurimaid sõjalennuvälju. Lennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Põhirada on betoonkattega, pikkus 3050 m, laius 60 m. Vana lennuraja lõppu on püstitatud Eesti Rahva Muuseumi hoone. Lennuvälja territooriumi pindala on umbes 698 ha. 14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919. aastal toimetati Tallinnast Raadile kaks Pirita lennujaama angaari. 1930. aastate alguses ehitati nende asemele Roosi tänavale esimene raudbetoonist lennukiangaar. Teine angaar valmis 1936. aastal. Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. Üksikuks Lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Nõukogude okupatsiooni alguses baseerus Raadil Punaarmee 35. pommituslennuväe polk lennukitel SB. Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused, lennukitüüpideks Junkers Ju 87, Bf 109, Fw 190. Seal oli ka lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1950.–1960. aastatel kujunes Raadist strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. 1952-1956 ehitati uus, 2500 m pikkune lennurada. 1975. aastal pikendati rada 3000 meetrini. Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. aastani Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväepolgu koosseisu ja transpordilennukid Tu-4D (1958–1961), An-12 (1961–1979), Il-76MD 196. transpordilennuväepolgu koosseisu.

Lennuväljal baseerunud 132. raskepommituslennuväepolgu komandöriks oli1987–1990 Džohhar Dudajev, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president aastatel 1991–1996. Tema suhtumine Eesti laulvasse revolutsiooni oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse Barclay hotelli, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel. Novembris 1990 sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks.

USA sõjavägi hindas Raadi lennuvälja 1950. aastatel tähtsuselt 13. Nõukogude sõjaväelennuväljaks ning sellest tulenevalt oli see kantud tuumarünnaku sihtmärkide nimekirja. Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993–1996 oli lennuväli kasutuses üksikute tsiviillendude tarbeks. 1999. aastal loobuti lennuvälja taastamise plaanist. 2016. aastal valmis Raadil uus Eesti Rahva Muuseumi hoonetekompleks, mille arhitektuurne lahendus on inspireeritud lennuvälja stardiradadest. Samal ajal algasid Raadil muud ulatuslikud ümberehitus- ja lammutustööd ning kunagise lennuvälja terviklik struktuur on kadumas.