Tartu Kivisild
Teine maailmasõda tekitas vanale ülikoolilinnale Tartule raskeid haavu. Osa neist on vahepeal ravida jõutud. Eriti ränk, tänini lahtine haav on purustatud Kivisild üle Emajõe. Sild lõpetas Raekoja vastas oleva Suure Turu arhitektuuriansambli, mis kuulub Eestimaa kauneimate hulka.
1775. aasta tulekahjus põles maha suur osa Tartu kesklinnast. Linna taastamist toetas Katariina II. Kivisild oli mõeldud keisrinna kingitusena Tartu linnale. Kuigi Tartu oli äsja kustutatud Vene impeeriumi kindlustatud linnade nimekirjast, tegutses siin edasi insenerikomando alampolkovnik von Schröderi juhtimisel. Üheaegselt silla ehitamisega kindlustati ja korrastati Emajõe kaldaid ning rajati korralikud sõiduteed. Aruannetest selgub, et Kivisilla ehitamiseks kasutati enam kui 3000 kiviplokki. Kivide müürimiseks läks vaja 9000 puuda lupja, 10 vaati Amsterdamist toodud tsementi, 3900 puuda rauda ja 350 puuda tina, tellingute tarvis tuhandeid palke. Kivisild avati liikluseks 16. septembril 1784.
Kivisild on olnud paljude ajaloosündmuste tunnistaja. Üle Kivisilla sammusid 1869. aasta juunis esimese Eesti üldlaulupeo lauljad ja pealtvaatajad. Üle silla on marssinud Ülejõe kasarmutest raekoja ette ametlikele paraadidele sõdurite kolonnid. Rahututel aegadel on üle silla tungelnud miitingutele suunduvad rahvahulgad. Kui Tartus vahetus võim, oli Kivisild üks esimesi kohti, mis uute võimude poolt valve alla võeti.
Silla idapoole hävitasid 1941. aasta 9. juuli hommikul taganevad Nõukogude väed, säilinud läänepoolse sillakaare hävitasid taganevad Saksa väed 1944. aastal.
1992. aastal asutati Kivisilla taastamise eesmärgil Kivisilla fond. Silla taastamise kulud osutusid siiski mitu suurusjärku suuremaks kui valmidus selle heaks annetada. 2002. aastal otsustati aktiivne korjanduskampaania peatada. Kogutud raha eest telliti skulptor Tiiu Kirsipuult pronksist Kivisilla makett, mis avati Kaarsilla Raekoja-poolse otsa juures 2004. aastal.
