VS Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas
1926. aastal asutati Lõuna-Eesti vabastajate mälestussamba komitee, mida juhtis erukolonel Siegfried Pinding. Kalmistul eraldati krunt Vabadusristi vendade matmiseks, selle keskossa kavandati mälestussammas Lõuna-Eesti vabastajale. Mälestussamba kavandi autor oli kolonel Pinding, kelle idee kahurväe kapten Sobolev 1925. a lõpuks mudeliks vormis. Väiksemaid muudatusi tegid kujur V. Melnik (Mellik) ja insener Orav. Ühendusele heideti ette, et mälestussammas rajatakse suvalisele maatükile garnisoni kalmistul, kuhu pole maetud ühtegi Vabadussõjas hukkunut. Pidulik avamine toimus 17. oktoobril 1926. Sammast hooldas Vabadusristi Vendade Ühendus. Obeliski iga külg viiest oli määratud ühe Lõuna-Eesti maakonna mälestuseks, viis väiksemat nurgasammast Tartu, Valga, Viljandi, Võru ja Petseri linnadele. Obeliski esiküljel asus pronksist plaat kirjaga: „Pühendatud 1918-1920 Vabadussõjas Tartu-, Valga-, Viljandi-, Võru-, Setumaa ja Pihkva lahinguväljal langenud Lõuna-Eesti vabastajatele“. Vasakpoolsel esikülje nurgasambal oli pronksplaat kirjaga: „Paremaid kodumaa poegi mälestavad Vabadusristi Vennad“ ja parempoolsel tekstiga „Vapramaid kodumaa kaitsjaid tänavad nende sõbrad“. Tähtpäevadel paiknes vabadusristil elektriga valgustatud punastest pärlitest võidupärg.
Pärast Teist maailmasõda mälestussammas hävitati, selle osad kaevati maa sisse.
1988. aastal kaevati need välja ja sammas taastati. Vana samba osi kasutati uues vana eeskujul valmistatud mälestussambas. 1987. aastal valmis projekt, mis nägi ette kalmistu muutmist park-kalmistuks. Seda pole teostatud. Sammas avati pidulikult 10. juulil 1991. See asub vana samba asukohast veidi eemal. Taastatud sammas oli kehva ehituskvaliteediga ja seepärast hakkas üsna kiiresti lagunema. 2022. aastal remontis Tartu linnavalitsus mälestussamba. Päris loobutud pole ka plaanist rajada täiesti uus soliidsem mälestussammas, aga lähematel aastatel selle jaoks raha ei ole.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 163)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 328)
