VS Tähtvere lahingu mälestusmärk
14. jaanuaril 1919 toimus Tähtvere väljadel otsustav lahing Eesti vägede ja läti punaste küttide vahel. Võitlus Tartu pärast puhkes kella 10 paiku Tähtvere mõisa ees väljal, kus läti ja eesti punakütid tegid veel katse linna enda käes hoida. Soomusrongi dessant ei suutnud ilma rongi tuletoetuseta - rong hilines lõhutud raudtee tõttu - kohe edasi tungida. Lätlasi püüti haarata Emajõe-poolselt tiivalt. Pärast tunniajalist lahingut, kui soomusrongid lähemale jõudsid, hakkasid lätlased taganema. Kella 12 paiku tungisid soomusrongi nr 1 dessant ja partisanide 4. rood linna. Järgnesid soomusrongi nr 3 dessant ja partisanide 3. rood. Punaväe viimased neli ešeloni ja 3. raudteekaitse lendsalga improviseeritud soomusrong lahkusid. Kell 13.30 jõudis Tartu raudteejaama soomusrong nr 1 ja veidi hiljem nr 3. Kapten Parts kandis telegraafi teel kindral Tõnissonile ette, et Tartu on pärast palavat taplust ära võetud. Bolševike tapatalgud Tartus jäid pooleli, võidetud lahingul oli suur sõjalis-poliitiline tähendus kogu Eestile.
Tähtvere pargis avati 3. juulil 1932 Aleksander Elleri kavandatud mälestussammas lahingus langenutele. 1940. aastal monument hävitati, 1942. aasta võidupühaks taastati säilinud osadest, kuid pärast sõda hävitati uuesti. 1957. aastal pandi endise samba asukohale Hans Heidemanni büst. 2. juulil 2006 avati taastatud mälestussammas. Sambal on tekst: „Kodanik, tea – siin Tähtvere väljal löödi viimane lahing Tartu vabastamisel 14. jaan. 1919“.
Eesti Vabadussõja ajalugu I. Tallinn (2020, lk 324-325)
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 282)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 330)
Rene Viljat - Eesti Vabadussõja mälestusmärgid (Tallinn 2008, lk 168)
