Tartu Kaitseliidu maja

Sõjaeelse Eesti Vabariigi lõpuaastail otsustati Tartusse ehitada esinduslik kaitseliidu maja, asukohaks valiti Riia mägi. Hoone projekteerisid Alar Kotli ja Elmar Lohk. Hoone ehitati 1939-1940. 1940. aasta juunisündmuste tõttu sai hoone hoopis võimu haaranud kommunistlik partei ning see nimetati töölismajaks. 1941. aasta sõjasündmustes sai hoone tulekahjustusi. Sakslased taastasid maja ja selles asus piirkonnakomissariaat. 1944. aastal põles maja taas, kuid taastati ka seekord ja sinna asusid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Tartu instituudid. 1948. aastal pandi maja ette istuva Lenini monument. Kuju oli tehtud kehvast materjalist ja lagunes. Uus, seekord seisev Lenin, püsitati 1953. aastal ning samal aastal asusid majja Tartu oblastikomitee, täitevkomitee ning oblastikohus, mis juba järgmisel aastal oblastite likvideerimise tõttu kadusid. 1954. aastal sai hoonest ligi neljakümneks aastaks Eesti Põllumajanduse Akadeemia peahoone. 1956. aastal laastas hoonet taas tulekahju. Juba 1940. aastal hoones alustanud raadiosaatejaama jaoks laiendati 1960. aastal hoone keskosa, et teha ruumi ülemistel korrustel asuvatele raadiostuudiole ja saatejaamale.

1995. aastast on maja Kaitseministeeriumi valduses. 1999. aastal alustas tööd Balti Kaitsekolledž ja samal aastal kolis majja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool, mis 2019. aastal nimetati Kaitseväe Akadeemiaks. Kaitseväe Akadeemia on ainuke riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises. Täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased nii Eestist kui ka välismaalt. Kaitseväe Akadeemia on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega. Hoones on ka Kaitseväe Akadeemia muuseum ja Kaitseliidu Tartu Malev.

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 319)