Lennukiangaarid Roosi tänaval
Eesti lennunduse ajalugu algas kunagise Raadi mõisa väljadel. 14. aprillil 1912 tegi Vene lendur Sergei Utotškin siin Eesti esimese mootorlennuki lennu. 1914. aastal lasi Raadi mõisnik parun Liphart siluda oma mõisa põllu lennuvälja tarbeks. Eesti iseseisvumise järel kolis riigistatud mõisaväljadele Eesti lennuväe lennurügemendi 2. eskadrill. 1925. aastal anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed. 1930. aastal nimetati Raadi lennuväljal baseerunud üksus ümber 2. üksikuks lennudivisjoniks. Lennuvägi kasutas remondibaasina esialgu Tallinna lennusadamast 1920. aastate alguses toodud kaht puust angaari. 1930. aastate alguses ehitati nende asemele Roosi tänavale praeguseni säilinud esimene raudbetoonist lennukiangaar. Teine angaar valmis 1936. aastal. Tartu lennukiangaarid ei ole muinsuskaitse all.
