VS Tartu mälestussammas

Tartu vabadussamba toimkond pandi kokku juba 1920. aastal. Kuid mõte sumbus eestlastele nii omastesse vaidlustesse, et kuhu sammas üles panna: kas Raekoja ette, Toomemäele, Raadi parki või mujale. Kavandi saamiseks korraldatud võistlus äpardus. Lõpuks valiti Amandus Adamsoni kavand, mida korduvalt muudeti. Jäädi Kalevipoja ja sõdurite grupi juurde, mis lasti valada Itaalias. Viimaks lahutati Adamsoni idee raha säästmiseks kaheks: sõdurite kujud pandi Vabadussõjas langenute ühishauale Pauluse kalmistul ja Kalevipoeg Emajõe äärde Vabaduspuiestikku. Alus valmistati kujur Aleksander Elleri projekti järgi ja tehti Johan Kärneri kivitööstuses. Skulptuur kujutas mõõgale toetuvat Kalevipoega, pilk suunatud itta. Postamendil olid aastaarvud 1918–1920. Vabadussamba avas 17. septembril 1933 riigivanem Jaan Tõnisson.

Teises maailmasõjas sai sammas kannatada, pärast sõda raiuti soklilt välja aastaarvud ja sammas lammutati 1950. aastal. Samale kohale püstitati 1952. aastal Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument.

2003. aastal paiguti Kreutzwaldi monument paarisaja meetri kaugusele uude asukohta, et Vabadussõja mälestussamba saaks taastada algsel kohal. Skulptuuri modelleeris Ekke Väli vanade fotode järgi. Pidulik taasavamine oli 22. juunil 2003.

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 321)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 329)