Tartu rahu ja Jaan Poska mälestustahvlid
2. veebruaril 1920. a sõlmiti Eesti ja Venemaa vahel Tartu rahu, mis lõpetas kahe riigi vahelise sõjaseisukorra ning millega Eesti sai Venemaalt esimese rahvusvahelise tunnustuse de jure. Tartu rahulepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, loobudes kõigist seni Eesti maa ja rahva kohta kehtinud suveräänõigustest. Tartu rahu kujunes Eesti riigi alusmüüriks, Eesti muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks ja seda kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning Eesti vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks 21.09.1921.
Hoone on ehitatud 1859. aastal parun Nolckeni eramuks, 19. sajandi lõpus ostis maja Venemaa sõjaministeerium ja sellest sai Tartu kohaliku väeosa Krasnojarski polgu staap. Eesti iseseisvudes anti hoone Riigikohtu käsutusse. Teise maailmasõja ajal paiknes hoones Saksa julgeolekuteenistuse ja julgeolekupolitsei osakond. 1944. aasta lahingutes sai hoone tugevasti kannatada ning säilisid vaid välisseinad ja võlvitud kelder. Pärast sõda hoone taastati algsest erineva ruumide paigutusega ning seal asus Leen Kullmani nimeline kutsekool, alates 2011. aastast Jaan Poska gümnaasium. Enam-vähem rahulepingu sõlmimise ruumi asukohas paikneb koolis temaatilise väljapanekuga Tartu rahu tuba. Tartu linnamuuseumi ekspositsiooni kuulub aga laud, millel Tartu rahu sõlmiti. Laud ja toolid anti omal ajal Eesti Rahva Muuseumi kogudesse, kus need elasid üle Teise maailmasõja ning jõudsid 1968. aastal Tartu linnamuuseumi kogusse.
1936. aastal paigaldati kohtumaja teisele korrusele, lepingu allakirjutamise ruumi mälestustahvel. Selle edasine satus on teadmata. 1990. aastal avati hoonel kaks graniidist mälestustahvlit tekstiga eesti ja vene keeles: „2. veebruaril 1920. a. sõlmiti selles majas rahuleping Eesti ja Venemaa vahel“. Need on asendatud graniidist tahvliga „Siin majas asus aastatel 1930-1935 Riigikohus“. Tartu rahulepingu metallist mälestustahvlid on hoone otsaseinal.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 384)
