IIMS Tartu Pauluse saksa sõjaväekalmistu
1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Eestis on taastatud 15 saksa sõjaväekalmistut – Narvas (taasavatud 1999), Toilas (2002), Jõhvis (2001), Rakveres (1997), Tallinnas (1998), Pärnus (1993), Viljandis (1993) ja Kuressaares (1996) ning Tartus Pauluse kalmistul endise sõjaväekalmistu alal mälestusplats (1997). Samuti on taastatud sõjavangide kalmistud Tallinnas Pirital (1996), Ahtmes (1999), Kohtla-Järvel (2000), Kukrusel (1995), Lavassaares (2001) ning Valgas (1998). Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.
Pauluse kalmistu keskel asub Teises maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite mälestusmärk. Memoriaali keskel paikneb suur graniitrist, mille ees asetseb mälestustahvel saksa- ja eestikeelse tekstiga: „1939–1945 Sellel kalmistul puhkavad Saksa sõdurid, kelle kalmud ei ole enam leitavad. Mälestage neid ja kõikide sõdade ohvreid“. Memoriaali külgedel on graniittahvlid hukkunute nimedega.
Leinakabeli seinal on pruunist graniidist kolmeosaline mälestusplaat, millel on tekst: „Sellel kalmistul puhkavad Jumala rahus Saksa armee võitlejad, kes langesid mitmetel rinnetel aastail 1941–1944“, järgneb sama saksa keeles. Tartusse on maetud umbes 2000 saksa sõjaväelast, kes langesid nii 1941. ja 1944. a lahingutes kui ka surid Tartu haiglates. Nende seas on üle 60 eestlase.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 327)
