Helme lahinguväljad

1919. aasta 18. jaanuari hilisõhtul alustas Eesti lahingugrupp (3. polgu ja Viljandi kaitsepataljoni osad ning Bulak-Balahhovitši salk) alampolkovnik Kubbo juhtimisel võitlust Helme ja Tõrva pärast. Tormijooksuga vallutati Helme lossivaremed ja mõis, kuid oldi samal ööl sunnitud need loovutama. Viljandi kaitsepataljon kaotas 2 meest langenuna ja 3 meest haavatuna.

21. jaanuari keskpäeval võeti suurtükitule toetusel ette teine rünnak Helmele. Vaenlane pani ägedalt vastu, kuid taganes lõpuks Tõrva suunas. Kolme tunni pärast algas punaste vasturünnak ja Eesti väed olid sunnitud Helmest teist korda taanduma. Lahing kestis hommikuni, sest punased püüdsid omakorda Lõve mõisa ära võtta, kuid löödi tagasi. Suuremad kaotused olid Balahhovitši väesalgal, Viljandi kaitsepataljon kaotas ühe mehe langenuna ning 2 haavatuna, üks langes vangi, kuid pääses hiljem.

22. jaanuari hommikul algas kolmas pealetung Helme lossivaremetele. Seekord toetas Eesti poole rünnakut soomusauto Tasuja. Kuna masin tegi suurt lärmi, siis arvasid punased, et tulemas on tankid ning põgenesid. Lossimägi vallutati ja õhtul pärast ägedat võitlust vabastati ka Tõrva. Kuid isegi sel korral veel mitte lõplikult. Tõrva tuli veel kord käest anda ja 9. läti kütipolgu näol täiendust saanud vaenlase survel Kärstna suunas tagasi tõmbuda.

Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 341-343)