Kaagjärve jahuveski
4.07.1941 anti Valga parteimajast telefonogrammiga evakueerimiskäsk ka Kaagjärvele. Elanikel kästi põgeneda Tartu ja Võru suunas, kõik mahajäänud vara, taluhooned, loomad ja viljapõllud, samuti Kaagjärve jahuvabrik tuli hävitada. Kaagjärve jahuvabriku tööliskond oli punameelne. Saadud käsu peale asusid vabriku punategelased põletama kantseleidokumente. Vabriku punane direktor andis korralduse veskihooned maha põletada. Samal ajal toodi aga teade, et sakslased on juba Läti-Valkas. Nüüd oli punastel tuli takus ja tunni aja pärast olid nad viimseni läinud. Ka Kaagjärve valla täitevkomiteelased hüppasid jalgratastele ning kihutasid Võru suunas. Eestimeelne auru-jahuveski meister Elmar Pärn sulges seejärel vabriku uksed ning tuletõrjemeeskonna vanem Anton Soova laskis vabriku mootorpritsi vedada varjule lähema talu kuusehekki. Seejärel jäid mõne jahipüssi ja paari püstoli või revolvriga relvastatud seitse meest E. Pärna juhtimisel vabrikusse valvesse, et seda kaitsta, süütamise puhul aga tuua välja mootorprits ja tuli kustutada. Meister E. Pärn sai veel mitmel korral Valgast kurja käsu vabrik hävitada, kuid need korraldused jäeti täitmata. Nii päästeti Valga linnale oluline ettevõte.
