Koikküla

Vabadussõjas pärast Valga vallutamist muutus oluliseks Valga–Aluksne kitsarööpmelise raudtee kontrollimine. Raudtee oli tähtis, kuid kulges rindega suurtes joontes paralleelselt, mis tegi mõlemale poolele selle läbilõikamise lihtsaks ja hoidmise raskeks. 4.02.1919 oli kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 dessant vallutanud Valgast u 20 km kaugusel asuva Koikküla jaama ja mõisa. Paraku tuli need 9. veebruaril maha jätta.

Lõunarinde juhataja käsk nägi ette, et Põhja Poegade I pataljonil koos patareidega kahe kitsarööpmelise soomusrongi toetusel tuleb Valga–Aluksne raudtee ja maantee suunal edasi liikuda, vallutada Ape jaam ja võtta valve alla teed Koikkülast kuni Vastse-Laitsnani (Jaunlaicene).

13.02.1919 liikusid soomlaste I pataljoni peajõud Valgast Karulasse, üks kompanii hõivas Lepa mõisa. Luure selgitas järgmisel päeval, et vaenlase võitlusvaim Koikküla piirkonnas hakkas soomlaste rindele saabumise tõttu kõikuma. 15.02.1919 varahommikul hakkasid Põhja Pojad Karulast liikuma. Sama päeva jooksul vallutasid soomlased kitsarööpmelise soomusrongi nr 3 ja skautide kaasabil Koikküla jaama ning mõisa. Kaasa aitas see, et 9. Novgorodi polk loobus lahingukäsku täitmast ja jäi Apesse, mis võimaldas haarata 1. läti kütipolku paremalt tiivalt, nii et see pidi kaotustega taanduma.

Koikküla jaama all kaotasid punased 15. veebruaril 32 meest. Põhja pojad kaotasid Koikküla all surnutena kaks meest, haavatuid oli samuti kaks.

Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 227-338)