Rebase metsavennapunker
Karula Väntre talu perepoeg Aksel oli Saksa sõjaväes, Osvald võeti 16-aastase poisina vägisi Saksa abiteenistusse ja kolmas poeg Hugo oli teeninud omakaitses, mistõttu Väntre talule algasid kohe 1945. aastal ägedad rünnakud. Need sundisid kolme poega end metsas varjama. Koju jäid isa Jaan, vanem õde Valli ning kaksikud Ülo ja Maimo. Valli ja tema pisipoeg surid tuberkuloosi. 1951. aastal tapeti haarangul Osvald. 1952. aasta aprillis korraldati Väntre talule haarang, millest vennad viimasel hetkel teada said ja tiheda tule all põgenedes Emandamäe sohu varjule jõudsid. Et nüüd olid isa ja nooremad õde-venda metsavendade abistamise eest Siberisse saatmise ohus, läks kogu Mõttuse pere metsa. Elas kitsastes, niisketes punkrites nälja piiril. Ka punkreid tuli vahetada, sest aeg-ajalt sattusid nad avastamisohtu. Ja nii jäid metsa üksteise järel Otiurg, Rebaseurg, Soeurg. Isa Jaan suri metsas 1952. aastal, 1953. aastal Ülo ja 1957. aastal Maimo. Ellujäänud vendi Aksel ja Hugo Mõttust võiks aga liialdamata nimetada legendaarseteks metsavendadeks – nad hakkasid end varjama 1944. aastal ja tabati alles 23 aastat hiljem, 12. oktoobril 1967.
Aksel Mõttus - Metsavenna lood. Karmi elukroonikat II (Grenader 2016)
- Peeter Kaasik - Metsaõed: naiste rollist Teise maailmasõja järgses metsavendluses (Tuna 2023/3)
- Nõukogude korra kehtestamine Karulas ja Kaagjärvel (Kultuur ja Elu 2021/4)
- Põlegu maa kurjategijate jalge all (Valga Kommunist 30.05.1961)
- Pärandkultuur - Rebase punker
- Eesti Sõjaajaloo Teejuht - Ähijärve metsavennapunker