VS Valga / Valgamaa ausammas
Amandus Adamsoni kavandatud ausammas avati legendaarse väejuhi leitnant Julius Kuperjanovi 31. sünniaastapäeval, 11. oktoobril 1925. Ausambalt tõmbas katte Valgamaalt Helme kihelkonnast pärit sõjaminister kindralmajor Jaan Soots. Samal päeval avati ka Priimetsa kalmistu mälestussammas. Valga linnapargis oleval sambal oli pronksist sõduri skulptuur, tagaküljel pronksbareljeef, mis kujutas Paju lahingut Julius Kuperjanovi juhtimisel. 1939. aastaks oli samba betoonalus hakanud lagunema, see kaeti kunstgraniidist kattega. 1940. aasta septembris kisti kuju maha ja alus lasti puruks. Saksa ajal kujundati vabadussamba asukohale lillepeenar ja tulealtar. Altari esiküljel oli kivisse raiutud tekst: „Kui tulevadki peale võõrad toorel jõvvul, / ei miski lahuta meid kallist kodumaast, / ei lõpe lehving sini-must-valge sõvvul, / kui lõhut Eesti laevast liigleb viimne laast.” See kujundus säilis läbi nõukogude aja, ainult tekst oli betooniga kaetud.
Valga vabadussammas taastamisega alustati 2009. aastal. Amadus Adamsoni pronksskulptuurist tegi originaalmahus koopia Jaak Soans. 16. augustil 2013 avasid mälestussamba Eesti president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Urmas Reinsalu, maavanem Margus Lepik, linnapea Kalev Härk ja Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsiooni tegevjuht major Meelis Kivi. Samal tseremoonial toimus ka SA Isamaalise Kasvatuse Püsiekspositsioon lipu pühitsemine.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 124-126)
