Karksi lahingu mälestuskivi
2. jaanuaril 1919 vallutas punaste 49. kütipolgu Karksi-Nuia. Sealt käis nende eelsalk Õisu mõisas, kus vangistas Eesti rekvireerimiskomisjoni. Halliste ümbruses paiknenud Põhjakorpuse osad viidi võitlusvõimetuse tõttu kaugemale sisemaale ümberformeerimisele, mis tähendas, et Abja lahingugrupi vasak tiib ja seljatagune jäid lahtiseks. Seepärast tõmmati Abja kaitsjad 3. jaanuaril tagasi Halliste ja Vana-Pornuse mõisa ümbrusse. Vana-Pornuse mõisale lähenenud punaste ratsasalk löödi kaotustega taanduma. Punased jäid Veelikse mõisa ümbrusse.
6. polgu 7. rood saadeti koos skautidega ja viimaste ülema alamkapten F. Pinka juhtimisel Õisu ümbrusse Karksi-Nuia suuna kaitseks. Skaute oli vaid 30, kuid nad olid hästi relvastatud – neil oli kuus kergekuulipildujat.
4. jaanuaril liikusid skaudid Morna mõisa, teel ühines nendega kapten Johannes Roska (Orasmaa) rühm ühe vana suurtükiga. Mõisas kohtuti 3. polgu üksustega ja tõrjuti videvikus vaenlase rünnakukatse. 5. jaanuari varahommikul läksid skaudid koos ühe 3. polgu rooduga edasi Karksi mõisa peale ja hõivasid selle. Punased taganesid mõisast juba skautide lähenemisel, sest üks skaut, Jaan Kutsar, oli öösel mõisa hiilinud ja ennast Viljandi kommunistide käskjalana esitledes jaganud valeinfot inglaste, soomlaste ja rootslaste abivägede saabumisest rindele. Hirmutamiseks lasti mõisa ka üks ideaalselt ajastatud suurtükimürsk, mis plahvatas otsekui Kutsari jutu kinnituseks. Samal päeval tungisid 6. polgu osad ühes ratsaväeüksustega Hallistest Karksi-Nuia peale ja vallutasid selle lühikese lahinguga.
6. septembril 2019 avati Karksi külamaja juures Karksi lahingu mälestuskivi, et tähistada üht Vabadussõja murdelahingut. Graniitkivil on Scoutspataljoni embleem ja tekst: „Vabadussõja Karksi lahing. Karksi mõisa vabastas punaväest Scouts pataljon koos 3. jalaväepolgu 2. roodu ja Kaitseliiduga 5. jaanuaril 1919“. Mälestuskivi paigaldamise eestvedaja oli Vabaduse Tammepärja aumärgi kavaler ja Kaitseliidu Sakala maleva auliige Ants Kalam. Mälestuskivi juures on infotahvel.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 625)
