Rimmu vallamaja
Kaarli valla kohtumaja Rimmu külas ehitati 1872. aastal. Uue vallamaja ehitus lükkus mitmesugustel põhjuste edasi ja 1913. aastal tehti kohtumajale juurdeehitus. Juurdeehituse alla ehitati looduslikku nõlva kasutades kaks võlvkeldrit. 1939. aastal liideti Kaarli ja osa Uue-Kariste vallast Rimmu vallaks, mille keskus jäi endisesse Kaarli vallamajja. Valla täitevkomitee tegutses 1950. aastani, hiljem oli hoones raamatukogu. Tänapäeval eravaldus.
1941. aasta suvel oli metsarikkas Rimmu vallas neli metsavendade gruppi Uue-Kariste, Araku koolimaja, Rimmu Ülejõe ja Ereste. 4. juuli hommikul lähenesid Uus-Kariste metsavennad Saksamõisa poolt Rimmu vallamajale. Vallamaja kaitsesalklased põgenesid metsavendi nähes ühtki pauku tegemata. Nii saadi vallamaja kätte püssipauguta ja hommikul kell 10 oli seal uus võim. Samas asuti vallamajja käsu korras kokkutoodud raadioaparaate rahvale tagasi andma. Vallamajast viidi varjule valla tähtsamad dokumendid. Otsiti relvi. Selleks tuhniti läbi vallamaja ruumid keldrist pööninguni. Relvi vallamajast aga ei leitud. Kuna oli karta, et vallamajast põgenenud enamlased nõutavad Viljandist abi ja tahavad vallamaja tagasi võtta, püüti organiseerida vallamaja kaitset. Oli selge, et paarikümne halvasti relvastatud mehega ei ole võimalik vallamaja kaitsta. Nii saadeti kiires korras käskjalad abipalvega teistesse metsavendade laagritesse. Paluti rutata täies varustuses vallamaja juurde. Paari tunni pärast oli vallamaja juures kuni 50 meest, neist vaid osa relvis. Keskpäeval tuli vahipostilt teade, et enamlased tulevad Viljandist karistusretkele kahe veoauto ja kolme sõiduautoga, kokku umbes 80 meest. Kella 12 paiku päeval nähti vallamaja juurest, kuidas hävituspataljonlased tulid üle Rimmu jõe asuvast metsast välja ja liikusid ahelikus Väära talu kandist vallamaja poole. Lahing kestis ligi tund aega. Tunda andis metsavendade vilets relvastus ja laskemoona nappus. Enamlaste poolel töötas kaks kuulipildujat. Vallamaja kaitsjad olid sunnitud üle jõe tunginud enamlaste eest taanduma. Metsavendadel langenuid ega haavatuid ei olnud. Küll tuli maha jätta vallamaja seina najale pandud ja hoovile jäetud metsavendade jalgrattad: enamlaste saagiks jäi umbes 30 jalgratast. Teatakse, et hävituspataljonlased kaotasid langenute ja haavatutena 6 meest. Rimmu vabanes punastest 8. juulil.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 312)
