Kõpu vallamaja
Suur-Kõpu vallamaja ehitati 1889. aastal. Omavalitsus asus hoones kuni 1994. aastani. Tänapäeval kortermaja.
Metsarikkas Kõpu vallas oli 1941. aasta suvel kolm suuremat metsavendade laagrit - Juntsiküla, Seruküla ja Tipu küla ümbruses. Kui metsavennad läksid 4. juuli hommikul Kõpu vallamajja, et võim üle võtta, oli vallamaja tühi, enamlased olid pagenud Viljandisse. Vallamaja kõrgel lipuvardal lehvis metsavendade toodud sinimustvalge lipp. Rõõmsas elevuses kisti vallamaja seintelt maha punased loosungid ja plakatid. Hakati välja jagama vallamajja kokkutoodud raadioaparaate. Samas tehti otsus kõrvaldada enamlaste õhuvaatluspost Kõpu kiriku juures, vallamajast umbes ühe kilomeetri kaugusel. Pärast lühikest tulevahetust õhuvaatluspost vallutati, saagiks saadi kaks vintpüssi, laskemoona ja 12 käsigranaati. Rünnakust oli siiski jõutud Viljandisse teada anda ja varsti oli Kõpus veoautotäis punasõdureid. Metsavennad otsustasid rünnata, sest ühe autotäie punastega loodeti toime tulla. Vallamaja kaitset korraldades asusid metsavennad vallamajast kirdes asuvatel küngastel ahelikku. Üldjuhtimine puudus. Venelaste ahelik oli kirikumõisa ja kiriku vahemikus. Ühele autotäiele enamlastele oli tulnud vahepeal tublisti lisa. Kohale oli sõidutatud autotäis hävituspataljonlasi ja kuus autotäit punaväelasi, nendega liitusid kohalikud punategelased. Tulevahetus kestis umbes kolmveerand tundi. See käis küllalt kauge maa tagant (300-400 m), seetõttu ei olnud püssituli tabav. Karmiks läks asi siis, kui enamlaste poolel hakkas tööle kuulipilduja. Metsavennad tõmbusid metsa kaitsvasse rüppe, umbes pool kilomeetrit vallamajast edelas. Seal tõmmati hinge. Vannuti enamlasi ja oma viletsat relvastust. Lahingus langes üks metsavend, 3-4 metsavenda jäid haavatuna punaste kätte ja tapeti. Ka enamlastel oli kaotusi, kuid nende kohta puuduvad andmed.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 327)
