VS Suure-Jaani mälestussammas (Lembit)
Vabadussõjas langenute mälestussammas Suure-Jaani kiriku ja kalmistu vahelisel platsil avati 1926. aastal. Mälestussamba autor on kujur Amandus Adamson. Nelinurkse tõusva kivitrepi keskel on sarkofaagikujuline postament ja sellel pronksfiguur, mis kujutab surmavalt haavatud Lembitut, kelle tõstetud käsi mõõgaga kutsub võitlusele. Samba esiküljel on tekst: „Lembit † 1217 / 1918-1920“, paremal küljel: „Eestimaa, su mehemeel, pole mitte surnud veel!“, vasakul küljel: „Nende mure muljutused, nende piina pigistused, kostku meile kustumata!“ ja tagaküljel: „Eesti vabaduse eest võitlejaile, kangelastele, Suure-Jaani kihelkond“.
Sammas purustati 19. juunil 1941 kohalike kommunistlike tegelaste poolt, Lembitu kuju viidi täitevkomitee kuuri. 1942. aasta suvel pandi parandatud skulptuur algsele kohale. Mälestussamba lõplik lõhkumine toimus 1950. aastal. Pronkskuju õnnestus viia Viljandi Koduloomuuseumi.
Kui 1987. aastal hakati arutama Lembitu kuju taastamist, üritati esialgu asendada mälestussambal olnud tekste, nii et Vabadussõda ei mainitaks. Aga ajad ei olnud enam endised ja see plaan läbi ei läinud. Lembitu kujust tegid koopia ja modelleerisid puuduva käe kujurid Matti Varik ja Edgar Viies. 23. juunil 1990 toimus Suure-Jaani Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamine. Originaalskulptuur toodi 2004. aastal Viljandist tagasi, esialgu oli raamatukogus, alates 2012. aastast gümnaasiumi fuajees.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 144)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 412)
