Vastemõisa vallamaja
Vastsemõisa vallamaja hävis tulekahjus 1947. aastal.
1941. aasta suvel tekkis Vastemõisa vallas kolm suuremat metsavendade rühmitust: Vaalamäe ja Paistu küla heinamaa kandis (Vaalamäe küla ja Vastemõisa asunduse mehed), Leesmendi talu ümbruse metsades (Kobruvere ja Vaalamäe küla mehed) ja Kuusekäära rabade ja metsade piirkonnas. Vallas algas hobuste rekvireerimine. Inimesi käsutati mullatöödele - ehitama kindlustusi valla lõunaserval Raudna jõe ürgoru põhjakaldale.
6. juulil käis paarkümmend metsavenda Vastsemõisa valla täitevkomiteelt võimu üle võtmas. See läks üle ootuste ladusalt. Täitevkomitee alistus ilma vastuhakuta. Metsavennad said kuus vintpüssi ja tosin jahipüssi koos laskemoonaga, samuti umbes 40 kg lõhkeainet. Pärast võimu ülevõtmist vallas jäi telefoniühendus Viljandiga terveks. Korduvatele järelepärimistele Viljandist olukorra kohta vallas vastati, et vallas on endiselt rahulik. Seeläbi hoiti ära hävituspataljoni karistusretk Vastemõisasse.
Metsavennad pidasid plaani, kuidas takistada suurte punaväemasside taandumist läbi valla. Otsustati lõhkuda neli silda valla tähtsamatel teedel. Ööl vastu 7. juulit oli 12-14-meheline metsavendade valvetõke Vastemõisa asunduse juures, kuna kardeti hävituspataljoni tulekut. Oli hirm, et enamlased purustavad meierei. Samal ööl taganes punaväe suurem autokolonn, umbes 30-40 autot, läbi Vastemõisa, kuid ei pääsenud lõhutud Varese sillast üle ja pöördus Viljandi - Suure-Jaani - Kõpu teelahkmel tagasi Viljandi poole. Kolonni viimasele autole avasid metsavennad vallamaja juures vana kõrtsihoone tagant püssitule. Samal päeval jõudsid punaväeosad oma sõidukitel Luha sillarusude juurde ja pidid sealtki Viljandi poole tagasi pöörduma. Ka valla teiste purustatud sildade juures olid taganevad enamlased sunnitud oma voorid ümber pöörama ja otsima segaduses teist teed. 7. juuli keskpäeval tuli Viljandi poolt suurem enamlaste väeosa ja asus Raudna jõe põhjakaldale kaevatud kaevikutesse kaitsele. Metsavennad tõmbusid vallamaja ümbrusest tagasi metsa. Lahinguid siinmail ei peetud: 9. juuli lõuna paiku hakkasid venelased oma positsioonidelt korratult põgenema, sest sakslased olid juba eelmisel päeval jõudnud Viljandisse. Enne põgenemist avasid enamlaste patareid Kärksi külast ja Metskülast, samuti Paalitsa mäelt ja Sinika talu juurest suurtükitule, takistamaks sakslaste edasitungi. Mürsud tabasid aga oma taganevaid katteväeosi.
9. juulil õhtul oli Vastemõisa enamlastest vaba. Vastemõisa valla metsavennad tulid metsast välja. Suvesõjas nad kaotusi ei kandnud.
