Viljandi tikuvabrik
Tuletikuvabrik rajati Viljandisse 1904. aastal.
4. juulil 1941 jäeti Viljandi tuletikuvabrik seisma ja töölised saadeti kaitsetöödele linna piiril. Kohale jäi 10-15-meheline relvastamata valvemeeskond. 8. juuli hommikul lõhkesid vabriku lähikonnas esimesed saksa suurtükimürsud. Juhataja Riisenberg ja käitisekomitee esimees Meerits saatsid valvemeeskonna laiali. Ise jäid nad mõne töölisega kohale. Keset ägedat lahingut - lõhkesid mürsud ja ragisesid kuulipildujavalangud - nähti 8. juulil kella 12 paiku, et vabriku raudteepoolsel küljel lõid saepurukuurist välja leegid. Tulekahju tekkepõhjuseks on peetud nii süütamist kui ka saksa suurtükimürsu juhuslikku tabamust. Tuli levis kiiresti allatuule. Süttis saekaater, siis tikuladu, keemialadu, suur vabrikuhoone ja selle taga asuv elamu, tall, Kantremaa elamu ja teisi hooneid. Tikuvabriku põlemisel tekkinud hiigelsuitsusambad katsid linna. Kaugelt paistis, et põleb kogu Viljandi. Hävisid tikulao juures kuuris hoitud tootmisvarud - 12 500 kg parafiini, 8000 kg fosforit, 600 kg väävlit ning 3500 kg masinaõli ja petrooleumi. Nende põlemisel tekkis kohutav kuumus: raudtalad kägardusid, malm sulas vormituks massiks ja isegi ehituskivid sulasid kokku. Tules hävis 10 621 750 toosi tuletikke. Sädemed kandusid kaugele ja süütasid Reinu teel asuva Viljandi mõisa vana töölismaja. Tuld ei olnud võimalik kustutada, sest punaväelased avasid püssitule nende pihta, kes julgesid läheneda tulekahjukohale. Peagi oli kogu vabriku piirkond tulemöllus. Tules hävis 11 hoonet. Küll jäi püsti tuletikuvabriku teine suurem tööstushoone, kuigi selle aknad juba põlesid. Tulest päästis õnnelik juhus - saksa suurtükimürsu kild lõi augu hoonel paiknevasse veepaaki. Paagis oli 40 kantmeetrit vett. Pool sellest jooksis välja, märgas vastu leegitsevat vabrikuhoonet asetseva seina, valgus ruumidesse ja leotas läbi laed ja põrandad. Tikuvabrikust lennanud sädemetest põles Kantrekülas maha kuus maja.
Tuletikutootmine jätkus taastatud vabrikus juba 1942. aastal ja lõpetati 2004. aastal. Sõjaeelsetest vabrikuhoonetest on tänapäeval säilinud ainult 1927. aastal ehitatud veetorn.
