IIMS Viljandi (Uueveski) ühishaud

Viljandi Uueveski ühishaud rajati 17.11.1940, kui „Viljandis toimetati suurejoonelised ühismatused neile valge terrori ohvriks langenud Viljandi linna ja maakonna seltsimeestele, kes jätsid oma elu võitluses kogu töötava rahva parema ja ilusama tuleviku - sotsialismi eest.“ Maeti 37 punast kirstu, kus olevat olnud 38 põrmu. Hauale püstitati kõrge puidust monument, mille tipus suur punane viisnurk. Selle monumendi iga jäi lühikeseks - 1941. aasta juulis, kui viimased punaväed olid Viljandist põgenenud, põletati see maha.

1947. aastal ühishaud korrastati arhitekt Ott Puuraidi kavandite järgi, rajati teed, lillepeenraid ja muruväljakud, istutati ilupuid ja põõsaid. 1948. aastal paigaldati August Vommi loodud betoonist monument - 2,5 m kõrgusel alusel oli 2 m kõrgune sõduri skulptuur. Monumendi alusel oli marmorist tahvel: „Igavene au kangelastele, kes langesid võitluses vaenlase vastu ja andsid oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest / Вечная слава героям, павшим в боях с врагом и отдавшим свою жизнь за свободу и счастье нашего народа”. Platsile on hiljem erinevatel aegadel lisatud 9 nimelist tahvlit.

Eesti NSV Sõjakomissariaadi andmetel oli Viljandi rajooni ühishauda nr 1 Viljandis maetud 11 punaväelast.

Riigikantselei punamonumentide töörühma hinnang (23.11.2022) RKTH15: „Terroriohvrite ja II maailmasõjas hukkunute ühishaud. Hauatähiste puhul on tegemist punamonumentidega ja soovitame eemaldada ning asendada neutraalse hauatähisega.“

1991. aastal betoonist sõduri skulptuur eemaldati (asub tänapäeval Tallinnas Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioonis) ja asemele pandi graniitkivi tahvliga: „Siin puhkavad aastatel 1905-1953 hukkunud / Здесь покоятся жертвы 1905-1953 года“.

Uueveski ühishaud likvideeriti 7.11.2022. Väljakaevamisel leitud 43 inimese säilmed maeti 1.12.2022 Viljandi Metsakalmistule.