Viljandi Saksa sõjaväekalmistu
1995. a kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelisele kokkuleppele saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigi territooriumil. Kokkuleppega andis Eesti valitsus Saksamaa valitsusele õiguse omal kulul korrastada ja korras hoida Eestis asuvaid saksa sõjahaudu ja sõjaväekalmistuid. Saksa sõjaväekalmistud on taastatud Ahtmes, Jõhvis, Kohtla-Järvel, Kudjapel, Narvas, Pärnus, Rakveres, Maarjamäel, Pirital, Toilas, Valgas ja Viljandis. Tartus Pauluse kalmistul on taastatud kalmistu mälestusehis. Tänaseks on kalmistute taastamine lõpetatud, küll aga jätkub uute hauatähiste paigaldamine. Jätkub ka sõjahaudade väljaselgitamine ning väljaselgitatud sõjahaudadest leitud langenute sõjaväekalmistutele ümbermatmine. Eestis on maetud umbes 35 000 Teises maailmasõjas langenud Saksa relvajõudude sõdurit ja ohvitseri.
Viljandi Saksa sõjaväekalmistu on Vana kalmistu osa, asub Reinu tee ja Kalmu tänava nurgal. 1941. aasta juulis algas Saksa sõjaväelaste matmine Vana kalmistu loodepoolses osas. Hiljem maeti siia ümber Viljandimaal langenud saksa sõdurid. Enamik ümbermatmistest toimus 1943. aasta suvel. Hauad olid kahes reas kolmel terrassil. Kalmistul oli planeeritud 500 hauda, aga kokku on maetuid üle 700. Kalmistu hauatähised hävitati Nõukogude võimu saabudes 1944. aasta sügisel.
Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliidu organiseerimisel algas kalmistu taastamine 1991. aastal ja see avati pidulikult 5. septembril 1993.
2004. aastal maeti sõjaväekalmistule ümber Esimeses maailmasõjas langenud saksa sõdurid Viljandi Vana kalmistu matmispaigast.
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 427)
