VS Viljandi / Sakalamaa mälestussammas
Vabadussõjas langenute mälestussammas avati Viljandis 19.09.1926, tseremoonial osalenute arvuks on pakutud kuni 20 000 inimest. Amandus Adamsoni kavandatud pronksskulptuuridega monumendi kogukõrgus oli üle kaheksa meetri. Samba esiküljel oli tekst: „1918-1920 Eesti vabaduse eest langenuile!“, vasakul küljel: „Eestimaa, su mehemeel pole mitte surnud veel!“, paremal küljel: „Kutsu! Ma tõusen ka hauast, kui vajad mu abi kodumaa!“, tagumisel küljel: „Nende mure muljutused, nende piina pigistused kostku meile kustumata!.
Mälestussammas purustati 19.06.1941. Saksa ajal korrastati samba alus ja lillepeenrad, skulptuuride taastamiseni ei jõutud. Samba alus likvideeriti 1949. aasta märtsis. 1979-1981 ehitati mälestussamba asukohale EKP Viljandi rajoonikomitee hoone.
Mälestussamba ennistamist hakati arutama juba 1988. aastal, aga seda takistas samba asukohale ehitatud hoone. Ka uue asukoha ideed ei teostunud. 1996. aastal paigaldati endisele parteikomitee hoonele, mis nüüd kandis Ametite Maja nime, mälestustahvel: „Siin asus aastail 1926-1941 ausammas Eesti Vabadussõjas langenuile“.
2015. aastal otsustati Viljandi linnavolikogus, et mälestussammas tuleb taastada algses kohas ja algsel kujul. Parteimaja lammutati 2020. aasta suvel. Algne monument oli betoonist, uus otsustati teha graniidist. Pronksskulptuurid modelleerisid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubka. Avamine toimus 23.06.2023.
Mälestussamba saamisloost ja ligi 35 aastat kestnud taastamisest koostas Jaak Pihlak mahuka teatmeteose „Viljandimaa Vabadussammas“. Raamatus on 876 Vabadussõjas langenu elulood.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 154-157)
