VS Kolga-Jaani mälestussammas
Kolga-Jaani kihelkond oli Eestis esimene, kus püstitati kaks Vabadussõjas langenute mälestussammast, sest luteri ja õigeusu kogudus ei saanud kokkuleppele ühise samba püstitamiseks. Kolga-Jaani luteri kiriku ees puiestikus avati 16.08.1925 mälestussammas Vabadussõjas langenud koguduse liikmetele. 3,6 m kõrguse hallist graniidist samba raius kohalik meister Eduard Kivi. Obeliski esiküljel oli reljeefne tekst „Au Langenuile“, aastaarvud „1918-1920“ ja tekst „Vabaduse sõjas langenuid kangelasi mälestab Kolga-Jaani Ev.-Luth. usu kogudus /17 nime/“. Lalsi (Kolga-Jaani) õigeusu kiriku juures avati Vabadussõjas langenute mälestussammas 12.09.1926. Mõlemad sambad on sarnase kuju ja suurusega, raiutud samast kivist kiviraidur Eduard Kivi poolt.
Mälestussammas Kolga-Jaani luteri kiriku juures purustati 19.06.1941. Samba asukohas avati 29.05.1988 Villem Reimani pronksbüst. 1988. aastal kaevati purustatud samba tükid välja ja nende alusel telliti uus sammas. Vabadussõjas langenute mälestussammas taasavati kirikuaia lõunaküljel 28.05.1989. Sammas on endise koopia, kuid pisut kitsam ja valmistatud kahes osas. Aluskivi esiküljele on lisatud graniittahvel tekstiga: „Püstitatud 16.VII 1925 / Purustatud 19.VI 1941 / Taastatud 28.V 1989“. Uue samba jalamile sobitati vana samba tükid.
Kolga-Jaani Vabadussõja mälestussamba kõrval on kommunismiohvrite mälestuskivi. Hallist graniidist väikesel sambal on tahvel Eesti leegioni embleemiga ja tekst „Kommunismi vastu võideldes hukkunud Kolga-Jaani kihelkonna inimestele“.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 109)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 394)
