Loodi
1941. aasta 7. juuli õhtul ületasid Saksa väed Läti - Eesti piiri ja liikusid tõsisemat vastupanu kohtamata Viljandi suunas. Viljandist 10 kilomeetrit lõuna pool, Loodis, olid asunud kaitsele Siseasjade Rahvakomissariaadi 22. motoriseeritud laskurdiviisi allüksused. Peale tungisid Saksa 61. jalaväe diviisi 151. rügemendi (rügemendiülem ooberst Walter Melzer) eelosad. Sakslaste edasiliikumist tõkestas venelaste püssi- ja kuulipildujatuli. Tulevahetuses tõmbusid venelased tagasi. Kuna enamlased olid Loodi veski juures Sinialliku jõel silla õhku lasknud, sakslased sealt õhtul enam edasi ei tunginud. 8. juuli esimesel tunnil, umbes kell 00.30 öösel kostsid äkki Viljandisse sakslaste esimesed suurtükipaugud. See oli ootamatu nii linnaelanikele kui ka enamlastele. Suurtükitulevahetus kestis vähemate vaheaegadega mitu tundi. Venelaste suurtükitules sai surma 11 Saksa sõdurit. Venelaste kaotuste kohta puuduvad andmed. Küll leiti hiljem langenutena Loodu kõrtsi lähedalt kaks punaväelast. Suurtükitule läbi kohalik rahvas ei kannatanud . Paistu aleviku lähedale positsioonidele paigutatud Saksa patareid võtsid suveöö hämaruses tule alla Viljandist põhja poole suunduvad maanteed. Samal ajal löödi enamlased välja Loodi vesiveski ja restorani kandist. Hommikul kell 3.30 avasid Viljandi järve lõunakaldalt venelaste patareid tule Loodi - Viljandi maanteed mööda edasiliikuvate saksa väeosade tõkestamiseks. Õige pea avastasid sakslased Vene patareide asukohad ja andsid nende pihta tabava tulelöögi. Venelased olid sunnitud kiires korras vahetama tulepositsioone ja vedasid oma suurtükid linttraktoritega üle Viiratsi silla Uueveski orgu.
