Lepistu vallamaja

Punastest tellistest Tsooru vallamaja valmis 1904. aastal. 1939. aastal nimetati Tsooru vald ümber Lepistu vallaks. Valla täitevkomitee töötas hoones 1950. aastani. 1953-1982 Lepistu maahaigla. Eravaldus.

1941. aasta juunuküüditamise järel oli Lepistu vallas kaks metsavendade gruppi. Veebel Eduard Edula grupis oli 15 meest, relvadeks 5 vintpüssi ja jahipüss. Laagripaik asus Mustjõe hõlmas Luhametsas, Tsooru mõisast 4 kilomeetri kaugusel kirdes. Relvade hankimiseks sõitsid Eduard Edula ja Evald Jänese 7. juulil jalgratastel Apesse. Apes sakslasi ei olnud. Eduard Edula pöördus relvapalvega Ape lätlasest komandandi poole, kes saatis ta autoga Marienburgi. Sealt saadi mõned vintpüssid. Apesse tagasi jõudnud, andis läti komandant Eduard Edulale küüthobuse ja 12mehelise julgestuse, kes saatis teda Eesti piirini. 9. juulil jõuti tagasi Lepistu valda, kus relvad meestele välja jagati. Samal päeval läksid metsavennad vallamajja, kus täitevkomiteelased võimu rahumeelselt üle andsid. Organiseeriti Lepistu valla Omakaitse eesotsas veebel Eduard Edulaga. Valla elu juhtis Eduard Edula 25. juulini. Siis alustas tegevust Võru maavalitsuse poolt määratud uus vallavanem.

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 422)