VS Munamäe lahingu mälestussammas
1919. aasta märtsis saadeti Viru rindelt Lõuna-Eestisse 1. ratsapolk, mille abil Eesti väejuhatus lootis Võru all vastupealetungile minna. 19. märtsil Võrru jõudnud polgu lahingkoosseisus oli 230 ratsavõitlejat ja viis kuulipildujat, polku toetas suurtükipatarei. 20. märtsil pidas 1. ratsapolk Suure Munamäe jalamil Haanja mõisa juures maha ühe oma raskema lahingu. Ratsapolk sai ülesande tungida läbi Punaarmee rinde ning vastupealetung sisse juhatada. Polgu ülem kapten Gustav Jonson leidis, et ilma Haanja mõisa hõivamiseta pole see võimalik. Ees liikunud luuresalk kihutas mõisa peale, kuid niideti maha. Punaarmeelased olid end kõrgendikel tugevalt kindlustanud, samuti segas sügav lumi ratsarivis tegutsemist, mistõttu 1., 2. ja 3. eskadron jalastusid pealetungiks. 4. eskadron jäi reservi, kuid vaid üürikeseks ajaks, sest peagi tuli minna peatama vaenlase vasturünnakut. Vaatamata vastaste visale vastupanule õnnestus ratsapolgul Haanja mõis ja Plaksi küla vallutada. Võeti 12 vangi ja saadi saagiks üheksa hobust. Langenutena kaotati seitse meest (sh kolm ohvitseri), haavatutena kümme; langes ka hobuseid. Paraku oli ratsapolk sunnitud õhtul Haanjast ikkagi tagasi tõmbuma.
1932. aastal avati Suure Munamäe jalamil Ratsarügemendi ja Kaitseliidu Võrumaa maleva püstitatud mälestussammas ratsapolgu koosseisus võidelnud ja langenud sõjameestele. Maakividest alusel oli sokliga obelisk. Esiküljel Ratsarügemendi märk ja tekst „Siin võitles Vabadussõjas 1. Ratsa polk 20.03.1919“, obeliski tagaküljel 7 nime.
Mälestussammas lõhuti ja tükid maeti maha 1941. aastal. 1942. aastal sammas taastati, 1944. aasta sügisel lõhuti lõplikult.
Mälestussamba taastasid 1988. aasta suvel Võru skaudid koos Haanja noorte ja EÜE Haanja rühma malevlastega. Maakividest alusel on betoonist obelisk, selle esiküljel graniittahvlid Vabadusristi kujutisega ja tekst „Siin võitles Vabadussõjas 1. Ratsa polk 20.03.1919“. Taastatud sambal puudusid nimed. Graniidist nimetahvel obeliski tagaküljele on lisatud hiljem. Mälestussamba teine taasavamine toimus 7. augustil 1988.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 288-289)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 433)
Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 445-446)
