Misso vallamaja
Misso vallamaja ehitati 1870. aastatel, 1930. aastatel tehti juurdeehitus. Omavalitsus tegutses hoones 1990. aastate lõpuni. Tänapäeval elamu.
1941. aasta suvel oli Misso vallas kaks metsavendade gruppi - Rammuka külas 26 meest August Laine juhtimisel, Luhamaal 10 meest Gustav Grünthali juhtimisel. Metsavennad olid peamiselt kohalikud noored mehed, kes ennast mobilisatsiooni eest varjasid. Misso piirvalvekordoni hästi relvastatud piirivalvurid olid hakanud sissideks juba 1. juulil.
Misso metsavennad tegid võimumeestele palju muret. Nii kanti Tallinna võimuritele ette, et 29. juunil kell 5.10 oli maandunud 100 saksa parašütisti ja metsades käivad nendega rasked võitlused. Paluti abi ja relvi. Nendest lahingutest ei teadnud kohalik rahvas midagi. Küllap Misso metsavendade poolt Riia-Pihkva kiviteel voorivate enamlaste pihta lastud mõned paugud panid ärahirmutatud enamlased saksa langevarjurite arvele. Ööl vastu 8. juulit ründasid metsavennad Misso vallamaja. Tekkis lahing läheduses olnud enamlaste paarikümnemehelise rühmaga. Vastasel oli kaks kergekuulipildujat. Metsavendade rühm koosnes peamiselt Misso kordoni piirivalvuritest, keda juhtis veebel August Laine. Tunniajalise lahingu järel punaväelaste vastupanu murti: üks punaväelane sai surma, kaks-kolm haavata, teised jooksid laiali. Metsavendadel oli kaks haavatut.
Juuni keskpaiku voorima hakanud punaarmee üksused käisid kui sipelgalaviinid üle Pulli, Lemmatsi jt külade. Kust nad läbi läksid, seal jäid maha lõhutud uksed ja aknad, purustatud toasisustus, tühjad aidad ja sahvrid ning ahastavad inimesed. Hirmunud elanikud lahkusid majadest ning jätsid ka ise uksed lahti, et asjatult ei lõhutaks. Kes jäi koju, pidi mitme püssitoru ees aru andma, kuhu on jäänud leib ja liha, munad ning piim, kõike peab olema ja peab saama. Nii võeti taludest hobuseid, jalgrattaid, riideid ja iga asi, mida sai ligi võtta. Ühiskauplust puistati pea iga päev ja mitmete jõukude poolt. Kui midagi enam ei olnud võtta, siis lõhuti niisama. Misso meierei rööviti paljaks. Misso vallas kurtsid kivitee ääres elavad elanikud: Küll on vilets sõjaajal elada tee ääres ...
9.07.1941 nähti Misso alevikus esimesi Saksa mootorrattureid.
Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 406)
