Rogosi (Ruusmäe) mõis

1919. aasta veebruaris kulgesid lahingud Võrumaa kaguosas vahelduva eduga. Rinne siin metsasel alal oli hõre, algul katsid seda Võrumaa kaitseliitlased ja Tallinna kaitsepataljoni osad, kuu keskel lisandusid 7. polgu ja baltisaksa allüksused. Mõlema poole positsioonide vahel oli üsna suur ala, mida ei suudetud kontrollida, seal liikusid luuresalgad. Tallinna kaitsepataljon jäi pärast Võru vabastamist esialgu linna ja selle lähedusse. Tehti regedel luurekäike Haanjasse, Plaanile ja Ruusmäe (Rogosi) mõisa ning Riia–Pihkva kiviteele. Vastavalt Lõunarinde juhataja direktiivile pidid 2. diviisi ülemale alluvad jõud vallutama Opekalnsi ja Vana-Laitsna piirkonna, st hõivama kivitee, ning tegema eskadroniga retke Alūksnesse. Seda rasket ülesannet asusid järk-järgult täitma viis Tallinna kaitsepataljoni roodu.

14.01.1919 hõivas pataljon Korneti, Luutsniku ja Ruusmäe mõisa. Pataljoni staap kolis Viitinasse.

9.03.1919 jõudsid läti punased Ruusmäe mõisa, mille Viljandi kaitsepataljon oli maha jätnud, kuna mõisa oli raske kaitsta.

23.03.1919 löödi punased taganema, Ruusmäe mõisa hõivas 1. ratsapolk.

Eesti Vabadussõja ajalugu I (Tallinn 2020, lk 360)