VS Rõuge mälestussammas

Rõuge kihelkonnast Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 1926. aastal Rõuge kiriku lähedal, tänapäeval Mälestuste park. Kavandas skulptor Voldemar Melnik (Mellik). Graniidist alusel oli pronksist 2,3 m kõrgune mõõka hoidva sõduri kuju. Samba esiküljel oli tekst: „1918-1920 Au langenuile. Tänulik Rõuge kihelkond“. Rõuge kihelkonnast langes Vabadussõjas ligi 200 meest, nimesid sambal ei jäädvustatud.

1940. aastal jäi sammas terveks, aga lõhuti 1945. aasta augustis. Tükid kaevati samas maa sisse. Aksel Olmann, August Kirch ja Osvald Kimask kaevasid 320 kg kaaluva kuju välja ja viisid Aksel Olmanni koju.

1988. aastal loodud Rõuge Muinsuskaitse Seltsi üheks ülesandeks oli vabadussamba taastamine. Saadi info, et pronkskuju on peidetud ühte kartulikoopasse. Kaevamisel tuli välja hoopis Vastseliina mälestusmärgi pronkskuju. Rõuge pronkskuju peidukoha teatas Aksel Olmanni lesk Linda Olmann. Skulptuuril tuli parandada õhkulaskmisel viga saanud põlv ja mõõka hoidev käsi, asendada tuli kadunud mõõk ja mõõgatupp. Rõuge mälestussammas taasavati 30.10.1988. Samba alus ja pronkskuju on originaalid. Taastatud samba tagaküljele lisati pronksist tahvel „Mälestusmärk avatud 03.10.1926. a. Purustatud 1945. a stalinistide poolt ...Taasavatud 30.10.1988. a Muinsuskaitse Seltsi poolt Rõuge rahva toetusel“.

Mälestussamba kõrval on Taani vabatahtlike mälestussammas ja Fr. Vreemanni mälestuskivi.

100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 161-162)

Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 440)

• Ajaloomälestis 5722 - Vabadussõja mälestussammas, V. Mellik, 1926 (pronks, graniit)
• Eesti Vabadussõja mälestusmärgid - Rõuge Vabadussõja mälestussammas