Petserimaa Vabadussammas
Esialgu oli kavas Vabadussõja mälestusmärk püstitada Petseri raudteejaama. Raha kogumine edenes aga visalt ja kavatsus jäi soiku. 1935. aastal võeti teema uuesti üles, alustati raha kogumiseks loteriide ja korjanduste korraldamist. Mälestusmärgi asukohaks valiti Vabaduse ja Aia tänava vahel Petseri suurim haljasala, mis kavatseti nimetada Vabaduse pargiks. 1938. aastal korraldatud mälestussamba kavandite võistlusele esitati 18 tööd. Esimese auhinna sai Roman Haavamägi Haapsalust. Sammas pidi valmima 15. septembriks 1939. 24. mail toimus aga Petseri suurtulekahju, kesklinnas tehti planeeringu muudatusi, ka samba asukoht muutus ja Roman Haavamägi teatas, et samba avamine võiks toimuda oktoobri lõpus. Selle peale otsustati samba avamine edasi lükata 1940. aasta suvele. Sammas jäi siiski püstitamata, korralduskomitee likvideeriti 1940. aasta oktoobris. 1943. aastal arutati taas samba püstitamist, sest skulptuur ja muud samba materjalid olid säilinud.
Neljandat korda hakati Petserimaa Vabadussõja samba püstitamisega tegelema 2017. aastal. Sammas otsustati püstitada Värskasse võimalikult algsel kujul. Sõduri kuju valmistas Roman Haavamäe kavandi järgi Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 20. juunil 2020 president Kersti Kaljulaid. Ausamba avamisel viibisid ka Setomaa ülemsootska, kaitseväe juhataja Martin Herem ning Kaitseliidu ja Eestis teenivate liitlaste liputoimkonnad.
Graniidist samba kõrgus koos sõduri skulptuuriga on 7,4 m. Postamendi esiküljel on Vabaduse Risti kujutis ja tekst „Petserimaal Vabadussõjas langenutele 1918-1920“. Sokli külgedel on Petserimaa, Setomaa ja Petseri linna vapid.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 628-632)
