Lasva vallamaja

1920. aastate alguses kolis Lasva vallavalitsus Lasva mõisa härrastemajja.

1941. aasta suvel oli Lasva vallas kolm salajast omakaitse gruppi. Saksa sõjaväe kiirest edasitungist ja Otsa raudteejaama läheduses toimunud õhurünnakust hirmutatud kohalik täitevkomitee püüdis 4. juulil põgeneda autoga üle piiri Venemaale. Kui saadi teada, et täitevkomiteelased on vallamaja maha jätnud, kogunes sinna salkkond metsavendi. Kaitseliitlane Alfred Tammiste tegi ettepaneku vallavalitsuse asjaajamine üle võtta ja ametisse panna uus vallavalitsus. Seejärel rebis Vabadussõjast osavõtnud August Andersoo seintelt maha loosungid ja punapildid ning kihutas vallamajast välja seal olnud komnoored. Õhtul tulid aga täitevkomiteelased tagasi - neid ei lastud üle piiri. 8. juulil saadi teada, et sakslased on juba jõudnud Vastseliina. Samuti kõneldi, et punastel on plaan enne lahkumist panna põlema vallamaja ja Nõnova masin-traktorijaam. Et seda takistada, otsustas omakaitse grupp konstaabel Leonhard Krooni eestvõtul hõivata 9. juuli keskpäeval Lasva vallamaja ja masinatraktorijaam. Vallamaja alistus vastupanuta, kuid traktorijaama direktor Arvo Põhjala võeti kinni alles pärast tulevahetust. Loodi valla omakaitse. Vallamajal heisati rahvuslipp. Peagi oli kogu vald lipuehtes. Vallamaja juurde kogunenud rahvas laulis hümni. Esimesi sakslasi nähti Lasva vallas alles 26. juulil.

Hanno Talving - Eesti vallamajade ajaloo teatmik (Tallinn 2015, lk 403)