VS Vastseliina mälestussammas
Vabadussõjas langenute mälestussammas Vastseliina keskväljakul avati 1931. aastal. Sõduri pronksskulptuuri kavandas Pallase kunstikooli õpilane Martin Saks. Graniidist postamendil on aastaarvud „1914 - 1920“, Vabadusristi kujutis ja tekst „Eesti vabaduse eest langenud kangelastele ja vägivalla ohvritele. Vastseliina/kihelkond“, selle all on pärg lindiga ja luuleread. Samba vasakul küljel on tekst: „Vabadussõjas langenud /54 nime/“, tagumisel küljel: „Enamlaste terrori ohvrid /55 nime/ ja paremal küljel: „Ilmasõjas langenud /52 nime“.
Mälestussammas lõhuti 1948. aastal. Kiviosale raiuti uus tekst ja see viidi Vastseliina punaväelaste ühishauale, postamendile pandi kipsist nõukogude sõduri kuju. Pronksist skulptuur visati metsa. Selle leidis Anna Avara. Kohalikud mehed August Soe ja Rudolf Palu peitsid skulptuuri Lauri külas kartulikeldrisse.
1988. hakkasid Rõuge Muinsuskaitse Seltsi liikmed otsima Rõuge skulptuuri ja kaevasid Lauri külast välja Vastseliina skulptuuri. Mõne aja pärast leiti ka Rõuge skulptuur. Vastseliina monumendi vundament kaevati välja ja korrastati. Punaväelaste ühishaualt võeti maha graniidist postament, sellel taastati algsed tekstid. Vastseliina Vabadussõja mälestussammas taasavati 16.10.1988.
100 aastat Vabadussõja mälestusmärke (Keila 2023, lk 272)
Kristjan Luts - Eesti sõjaajaloo teejuht (Tallinn 2010, lk 448)
