J. Muischneek’i mälestustahvel
Eesti Vabadussõja esimeseks langenuks peeti pikka aega läti rahvusest Omakaitse meest Johann Muischneek’i, kes suri 25. veebruaril 1918. Vabadussõja ajaloo seltsi liige Ain Krillo uuris aga välja, et esimesena andis Eesti eest elu hoopis Omakaitse ridadesse kuulunud Hans Kulli, kes hukkus enamlaste kuuli läbi 1918. aasta 24. veebruari õhtul Võrus. Kulli maeti 3. märtsil 1918. aastal oma sünnikohta, Põltsamaa kalmistule. Tema matmispaik oli aga pikki aastaid teadmata. Hans Kulli kalmu aitas eelmisel sügisel üles leida kaitseliidu Põltsamaa maleva ajaloopealik Rünno Savir.
Johann Muischneek (harvem kasutatud lätikeelset nimekuju Jānis Muižnieks, 21. oktoober 1883 Rauna kihelkond – 25. veebruar 1918 Tallinn) oli läti päritolu tallinlane, kes suri Tallinnas Suure Rannavärava ümbruses Eesti omakaitsesalga ja Vene sõjaväe madruste vahel toimunud tulevahetuse (nn Elektrijaama lahing) käigus saadud vigastustesse. Muischneek on maetud Rahumäe kalmistule.
1936. aastal avati Paksu Margareeta välisseinal Muischneekile pühendatud esimene mälestustahvel: „24. veebruaril 1918 langes Johann Muischneek võitluses Eesti vabariigi eest selle väljakuulutamisel“. Mälestustahvel kadus pärast Nõukogude võimu kehtestamist.
Paksu Margareeta siseruumides, Eesti Meremuuseumis, avati 1991. aastal uus mälestustahvel: „24. veebruaril 1918 langes Paksu Margareta juures esimeses lahingus Eesti Vabariigi eest Tallinna Peetri Reaalkoolis õppinud omakaitselane Johann Muischneek“. Mälestustahvli paigutamise üks algatajatest oli Märt Karmo, kes andmeid arhiividest üle kontrollimata lasi ennast tol hetkel eksitada levinud eksiarvamusest Muischneeki isiku kohta, mistõttu sai tahvli tekst ka ebatäpne.
2015. aastal avati Tallinnas Niine 6 hoonel mälestustahvel Muischneekile saatuslikuks saanud lahingus osalenud omakaitselastele. Teiste seas on sellel kirjas ka tema nimi. Samas kohas oli mälestustahvel ka enne sõda.
